Tööportaalide tuleproov

Hinnangud: CV-Online, CV Keskus, CVOK, CVshop, Eesti Töötukassa, EkspressJob, EURES, FirstJob.ee, Fontese Talendipank, Hyppelaud.ee, Job.ee, JobGo.ee, Karjääriabi, Töö24, Vakants.ee, LinkedIn ja XING, Monster ning Taleo.

Vt ka: Kokkuvõte.

Ma olen nüüd natuke aega töötu olnud. Aga juba päris pikalt olen ma olnud “arvutiinimene”, “interneti-inimene” või “e-inimene”. Niisiis pole põhjust imestada, et olen viimasel ajal sattunud külastama suuremat osa kodumaistest töökuulutuste lehtedest ja lisaks ka peotäit välismaiseid.

Kui Eesti tööportaalidest rääkida, siis tööotsija poolt vaadatuna võib neid jagada laias laastus kahte gruppi — mõttetud ja keskpärased. Mõttetud on kõik sellised lehed, kus kategooriaid on rohkem kui tööpakkumisi. No andke andeks, keda huvitab, et teil on 12 eri valdkonnas täpselt null pakkumist?

Ülejäänud portaalid on keskpärased. Mõni võiks ehk isegi peaaegu et hea olla — olgu siis (kohalikke olusid arvestades) suure pakkumiste arvu, (enam-vähem) viisaka kasutajaliidese või mõne muu üksiku hea omaduse tõttu, kuid neil kõigil on ikka mingi arvestatav “viga külges”.

Esimese suurema ikalduse otsa komistasin siis, kui olin oma LinkedIn’i profiili ära uuendanud, avalikuks teinud ja kodulehelt sellele viidanud. Leidsin, et nüüd oleks hea oma eestikeelne CV mõnes kohalikus portaalis valmis teha ja samamoodi avalikustada, aga ei! Suuremas osas Eesti tööportaalidest ei saanud ma oma CV-d üleüldse avalikustada; need, mis seda lubasid, aga otsustasid minu eest ära, milline osa infost (näiteks minu kontaktandmed ja teave varasemate töökohtade kohta) peab olema kättesaadav vaid portaali sisseloginud kasutajatele.

Järgnevates postitustes püüan erinevate tööportaalide häid ja halbu omadusi pisut põhjalikumalt lahata. Praeguse seisuga lähevad võistlustulle CV-Online, CV Keskus, CVOK, CVshop, Eesti Töötukassa, EkspressJob, EURES, FirstJob.ee, Fontese Talendipank, Hyppelaud.ee, Job.ee, JobGo.ee, Karjääriabi, Töö24, Vakants.ee ja LinkedIn.

Täiendus 2009-11-16: LinkedIn saab käsitletud koos oma tigedaima Euroopa konkurendiga (XING). Täiendavalt lähevad tulejoonele ka (tõenäoliselt) maailma suurim tööportaal Monster ning mitmete suurettevõtete oma tööportaalide ehitamiseks kasutatav platvorm Taleo.

5 Responses to “Tööportaalide tuleproov”


  • Su kontaktandmed ja varasemad töökohad peidetakse ju selleks, et antud tööportaalid on äriettevõtted. Mille eest nad muidu tööandjatelt raha saaksid küsida, kui andmebaas avalik oleks?

  • Kui mõni portaal kogu CV automaatselt avalikuks teeks, oleks andmekaitse neil kohe turjas.

    Aga selle võrdluse tulemusi ootan kyll põnevusega. Eelkõige seepärast, et toimetan ise EJi – ehkki minu tööd kardetavasti keegi hindama ei hakka, tööotsijaid huvitab ikka praktiline pool.

  • @Kristiina – tõepoolest, aga praegune seis on see, et peeterpaul.motskula.net/about külastavad huvilised leiavad sealt küll viite LinkedIn-ile, aga mitte ühelegi kodumaistest tööportaalidest. Praegu üritatakse meil tõesti raha küsida andmebaasi olemasolu eest, aga võiks küsida teistest paremate otsingu- ja analüüsivõimaluste eest.

    @Oop – ma ei räägi automaatsest avalikustamisest, vaid kasutajale antavast võimalusest otsustada, kas teda puudutavat infot avalikustada või mitte. Muide, misasi see EJ on?

  • Ma kahtlustan, et lihtsam on siiski kõik yhtviisi ära keelata kui hakata yksikjuhtumitega juntima. Osaline avalikustamine on ju portaali jaoks täiesti tarbetu lisafunktsioon, Enamikul Eesti veebimajandusest ei jää IT-jõudlust just yle.

    EJ=Ekspressjob.

  • “antud tööportaalid on äriettevõtted. Mille eest nad muidu tööandjatelt raha saaksid küsida, kui andmebaas avalik oleks?” jättes isikuandmete osa kõrvale, siis selle kohta on huvitav diskussioon siin: http://diveintomark.org/archives/2009/10/19/the-point

    väga sarnane argument: “it’s all very well for you, who are (evidently) well-off enough to give away your labour for free, but there are plenty of people who rely on selling their labour in order to buy their daily bread. Giving the fruits of your labour away for free may appear very charitable, but you’re not helping those worse off than you. “Free labour” is a luxury of the well-off, and like most luxuries, it is ultimately at the expense of those less well-off.” ja kõik sellele järgnev.

Comments are currently closed.