Tööportaalide tuleproov: LinkedIn ja XING

LinkedIn (www.linkedin.com) ja XING (www.xing.com) on professionaalsed sotsiaalvõrgustikud (PSV), mitte päris puhtakujulised tööportaalid. Tööotsijale ja -pakkujale tähendab see muuhulgas võimalust saada üksteise kohta hõlpsasti lisainfot läbi ühiste (äri)tuttavate.

linkedin.com xing.com

Üle 50 miljoni kasutajaga (neist umbes pooled USA-s) on LinkedIn maailma suurim PSV, pealt 8 miljoni kasutajaga XING aga nende vihaseim konkurent Euroopas.

Ilma sisselogimata on kummaski saidis võimalik sirvida kasutajate avalikke profiile. XING-i kataloog loopis aeg-ajalt ekraanile kummalisi dialoogiaknaid, LinkedIn-i oma töötas probleemideta. Täpitähti sisaldavate nimede asukoha mõistatamine kataloogides on, nagu eeldada võib, paras pähkel ning XING-ist ma hiljem oma avalikku profiili üles leida ei suutnudki. LinkedIn võimaldab kasutajaid lisaks sirvimisele ka otsida, mis on igati tervitatav võimalus.

Kasutajaks registreerumine käib mõlemas üsna ühtemoodi. Kumbki süsteem testib sisestatud meiliaadressi toimivust, saates sinna kontroll-lingi, millele klõpsamise järel värske kasutajakonto aktiveeritakse.

Profiiliredaktorid on veidi erinevalt üles ehitatud: XING-il on tegemist ühe pika vormiga, kus kasutaja saab jooksvalt alajaotisi lisada ja kustutada; LinkedIn avab alamvormid eraldi lehel ning toob kasutaja pärast alamvormi täitmist õigesse kohta tagasi.

Selles osas on LinkedIn-il kaks kõva plussi. Üks on kasutajale pakutav võimalus üles laadida olemasolev CV (.doc, .pdf, .txt või .html vormingus), misjärel seal sisalduv ja süsteemi poolt tuvastatav teave saab kasutajapoolse toimetamise järel automaatselt andmebaasi lisatud. Eestikeelse CV automaattuvastus, nagu arvata võiski, ei õnnestunud, aga ingliskeelne töötas kenasti. Ja teine (millest — või õigemini, mille puudumisest Eesti tööportaalides — see tuleproov üldse alguse sai) on loomulikult võimalus teha oma avalik profiil kõigile huvilistele kergesti kättesaadavaks — näiteks nii.

XING-i profiilis on tavapäraste kontaktandmed-töökogemus-haridus väljade kõrval ka “wants” ja “haves” väljad, kuhu saab kirjutada komadega eraldatud võtmesõnadena oma soovid ja pakutav. Süsteem võimaldab hiljem kergesti moodustada päringuid stiilis “näita kõiki, kes otsivad seda, mida minul on pakkuda” ja “näita kõiki, kes pakuvad seda, mida mina otsin”. Kuna nende väljade täitmine käib vabatekstina, loeb süsteem “IT” ja “infotehnoloogia” ja “information technology” ja “Informationstechnologie” erinevateks asjadeks, nii et selle lahenduse reaalne kasulikkus jääb mulle vähemalt esialgu veidi hämaraks.

Tööpakkumiste otsingul annab LinkedIn märksa rohkem tulemusi (mis on arvestades kasutajabaaside kuuekordset erinevust ka ootuspärane), kuid XING-i funktsionaalsus tundub olema samm või paar suuremast konkurendist eespool. Nii võimaldab XING otsinguid salvestada (ja salvestatud otsingutele vastavad uued kuulutused automaatselt meili peale saata) ning tööpakkumiste huvitavust hinnata. Minu antud hinnanguid ei näe keegi peale mu enda, küll aga kasutab süsteem neid selleks, et edapidi soovitada mulle töökohti, mis võiksid mulle huvitavad tunduda.

LinkedIn’i plussiks on aga võimalus võtta ühte otsingusse rohkem kui üheainsa tegevusvaldkonna ettevõtteid ja tööpakkumisi, seda eriti arvestades asjaoluga, et XING-il on näiteks “Information Technology & Services”, “Internet” ja “Computer Software” eraldi kategooriad, mistõttu konkreetselt minul tuleks teha iga külastuskorra ajal mitu erinevat otsingut.

Kasutajaliidese koha pealt pole kummalegi suurt midagi ette heita (peale eelpool mainitud XING-i kasutajate nimekirjas ekraanile lartsatavate dialoogiakende, mis võis vabalt olla ka mingisugune Google Chrome’i anomaalia). LinkedIn kasutab “vana kooli” ülemise ja vasaku menüü kombinatsiooni, XING-i menüüriba pesitseb tervenisti lehe ülaosas. LinkedIn-i visuaalne disain tundub mulle pisut selgem olema, aga see võib ka harjumuse asi olla.

Kokkuvõte

Kumba keskkonda eelistada, sõltub ennekõike sellest, millistes piirkondades töötamisest inimene huvitatud on. Sakslaste tehtud XING on mõistagi populaarsem saksakeelsetes riikides, aga ka Prantsuse firmade pakkumisi hakkas seal päris palju silma. Ingliskeelsetes riikides (ennekõike USA-s), aga ka näiteks Madalmaades tööd leida soovijal tasub aga kindlasti LinkedIn-i kasuks otsustada.

Eesti töökuulutusi pole kummaski. Küll aga Eestist pärit kasutajaid: XING-il 300, aga LinkedIn-il ligi 17 000. Ja mulle teadaolevalt pruugivad nii mõnedki eesti personalijuhid LinkedIn-i päris aktiivselt kandidaatide taustauuringuteks ja soovituste hankimiseks, nii et oma profiili sinna lisamine pole kindlasti paha plaan.

Vt ka: Tööportaalide tuleproov

1 Response to “Tööportaalide tuleproov: LinkedIn ja XING”


Comments are currently closed.