Aasta tagasi panin (juba 13. korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on.

Kui keegi oleks mulle 2013. aasta lõpus öelnud, et olen viie aasta pärast ohvitser ja advokaat, oleksin ilmselt küsinud, kust ta oma aineid ostab. No ja lisaks kodu- ja auto- ja tsiklivahetus ja väike doonorijuubel (50. kord) ja üht-teist veel. Nii et võin julgelt öelda, et liiga halb aasta ei olnud 🙂

• KULTUUR. Goodreads’i läks kirja 10 läbiloetud raamatut, millest kaks olid taasloetud. Enim mõtteainet andis Daniel Kahneman’i “Thinking, Fast and Slow”. Teatrisse jõudsin (kui ma ei eksi) aasta jooksul 15 korda. Seoses NO99 tegevuse lõpetamisega jäi mul nägemata nende nägemus vendade Strugatskite romaanist “Raske on olla jumal”. Iron Maiden andis mai lõpus Tallinnas väga kõva ja tipptasemel lavastatud kontserdi, mida mul oli nauding nii kuulata kui vaadata. Kinno jõudsin ka kümmekond korda.
• REISIMINE. Eestist väljas käisin 7,5 korda — kokku 40 päeva ja 6 riiki. Reisidest tervelt viis olid tangoreisid (2 Poolasse ja 3 Lätti, kokku 17 päeva), poolteist avastusreisid (Siberi-reisi 4 viimast päeva ning 12-päevane Kanada+Kuuba ring) ja üks perereis päikese alla (7 päeva Küprosel).
• LANGEVARJUTAMINE. Taevasse jõudsin häbiväärselt vähe: aasta lõpu seisuga olen töötavast õhusõidukist väljunud 1540 korral (sh 676 korral kaameraga) ning vabalangemises veetnud 20h05’05”. Tänavune skoor tuleb seoses veebruarikuise rekordiüritusega ilmsel(gel)t parem, aga ilmselt tuleb mul oma taevased tegemised kriitiliselt üle vaadata ning otsustada, kuidas edasi. Lennuväljaseltskond on muidugi suurepärane ja tänavu 20-aastaseks saanud Eesti Langevarjuklubi südamelähedane, aga ainult groundi-töö tegemine pole nagu ka päris see, millele oma suvine vaba aeg pühendada.
• SUKELDUMINE. Vee alla jõudsin 7 korda, neist 4 Eestis, 2 Kuubal ja 1 Küprosel. Kõrghetked jäid hooaja algusse ja lõppu — Eesti 100 jääsukeldumine Vabariigi aastapäeval ning laiba leidmine Pae karjäärist maailmakoristuspäeval. Ühtekokku olen tänaseks teinud 133 sukeldumist ja veetnud vee all oma arvestuste järgi 81h19′.
• RIIGIKAITSE. Kaitseliidus andsin kompaniiveebli kohustused kevadel kamraad Jaanile üle, kuna pidin aasta suurimal õppusel SIIL 2018 sooritama oma reservohvitseri kursuse lõpupraktika. Juunis andis Vabariigi President mulle nooremleitnandi auastme ning 20. augustil sain Tori Sõjameeste Mälestuskirikus tollal veel tulevaselt Kaitseväe juhatajalt sooja käepigistuse ja auastmetunnused. Alanud aastal tuleb mul nüüd malevapealikult saadud uusi ülesandeid otsast täitma hakata.
• TÖÖ. Läinud aasta lõpus asusin juristina tööle advokaadibüroos TRINITI. Suvine usin õppetöö päädis augusti lõpus ja septembri alguses advokaadieksamitega ning 18. septembril leidis Eesti Advokatuuri juhatus, et ma olen piisavalt pädev, aus ja kõlbeline, et võtta vastu vandeadvokaadi abi kohustused ja vastutus. Täna võin puhta südametunnistusega kinnitada, et mullu polnud mitte ühtegi päeva, kus ma oleksin oma karjääri-kannapööret kasvõi natukenegi kahetsenud.
• ÕPPIMINE sai kajastatud riigikaitse ja töö teemade all. Olen jätkuvalt veendumusel, et inimene on surnud siis, kui ta õppimise järele jätab, ning et mina olen jätkuvalt elus. Nii ohvitseri- kui advokaadihakatisena jätkub mul õppimisvõimalusi igatahes nii, et vähe pole.
• MUU. Kevadel vahetasin oma matkaratta (Honda PC800) 13 aastat noorema chopperi (Honda VT750C) vastu, millega jõudsin tänu imelistele suveilmadele enne hooaaja lõppu pisut üle 4000 km läbi sõita. Sügiseks sain oma mullu ostetud linnakorteri ära sisustatud ning olen nüüd Kitseküla elanik. Kui otsustasin end advokaadieksamile kirja panna, tegin endale väikse motivatsioonipaketi, andes iseendale salajase lubaduse, et vahetan eksami eduka sooritamise puhul oma auto uuema vastu. Nii sõidangi nüüd Ford Mondeo asemel Škoda Octaviaga. Ja — last but not least — 19. detsembril tegin Doonorifoorumis oma 50. vereannetuse.

Alanud aastal püüan purki saada uue Eesti rekordi vabalangemise kujundi suuruses, jõuda selgusele oma taevastes tulevikuplaanides ning jätkata nii töö- kui riigikaitsealast enesetäiendamist. Ning kui peaks paika pidama vanarahvatarkus, et aasta tuleb selline, nagu aastavahetus, siis… nälga, janu ja halba seltskonda pole mul tänavu põhjust peljata.