eesti esimesed europarlamendi valimised on seljataga. kuni järgmisteni peaks nüüd rahu majas olema, sest hääletamas käis vaid pisut üle veerandi valijaskonnast. seega on ligi kolm neljandikku elektoraadist end tunnistanud mõttetuiks tühipeadeks ja loobunud õigusest viriseda otsuste üle, mida “kaugel brüsselis” (tegelikult on europarlamendi peakorter strasbourgis ja kolmas töökoht luxembourgis) ilma nende arvamust arvestamata tehakse. tundub, et eestimaa vajab tsaari, füürerit, tegevdirektorit vm lihtsasti mõistetavat juhti — demokraatlike protsesside mõistmine näib sellele rahvakillule, kes siin läänemere paesel kaldal juba viis tuhat aastat konutanud ja kartulikoortest toitunud on, ilmselgelt üle jõu käivat.

reformierakonna kandidaadi poolt hääletanuna on mul heameel, et minu hääl läks asja ette. ja kuna ma ei hääletanud mitte ainult reformierakonna poolt, vaid sisutühjadeks loosungiloopijaiks osutunud res publica vastu, on mul topelt heameel tõdeda, et “murrame läbi” asemel oleks nende hüüdlause pidanud olema “kukume läbi”. tõeline üllatus oli aga see, et kogu valimiskontsert osutus ühe mehe — toomas hendrik ilvese — sooloesinemiseks. sotside esinumber võttis ligi kolmandiku valimaskäinute hääled ja viib koos endaga europarlamenti ka kaks parteikaaslast.

SDE sees teisele kohale tulnud marianne mikko sai vähem hääli kui edukaim üksikkandidaat, marek strandberg. eestis kehtiv valimissüsteem aga jätab mareki koju. ja siit tulebki ettepanek seda korda muuta — nii, et valija saaks otsustada, kas ta annab oma hääle isikule või erakonnale. kui kandidaat osutub talle antud isikuhäältega valituks, võib ta oma ülejäänud hääled anda oma valitud erakonnakaaslasele (üliedukas üksikkandidaat võib oma üleliigsed hääled anda kellele iganes). kui kõiki mandaate valijate antud isikuhäälte alusel jagada ei õnnestu, lähevad erakondadele (valimisnimekirjadele) antud hääled kõigepealt erakonna esinumbrile; kui see osutub valituks, lähevad ülejäänud hääled tema nimekirjas teisel kohal olevale kandidaadile jne. kui kandidaat loobub mandaadist, “lendavad tuulde” kõik talle antud isikuhääled, erakonnahääled aga kantakse üle järgmisele temaga samas nimekirjas olevale kandidaadile. nii kaoks erakondadel huvi “palgata” oma nimekirjadesse carmen kassi ja erki noole suguseid häältepüüdjaid, kes ise niikuinii valituks ei osutu (või kui osutuvadki, siis astuvad suure tõenäosusega tagasi) ning valija saaks olla kindel, et tema antud hääl läheb just sellele kandidaadile, keda ta usaldab. või — juhul, kui tema valitud kandidaat sai rohkem hääli kui vaja — sellele kandidaadile, keda tema valitud kandidaat usaldab (mis on praktiliselt sama hea). või — juhul, kui ta usaldab mingit erakonda — kandidaadile, keda see erakond usaldab.