Kajastusi kõlakojast

Veetsin täna meeleoluka pärastlõuna Eesti e-residentsuse programmi e-Residency korraldatud kõlakojas pealkirjaga “AI agendid ja digiriik”, kus kõlasid nii tuntud kui vähemtuntud hääled eesotsas Eesti.ai algatuse avalikuks käilakujuks kujunenud Taavi Kotka omaga.

Kuna mind püünelt tabanud etteheite kohaselt polevat LinkedIn sobiv koht avalikuks aruteluks, viskasin korraks pilgu Delfi maksumüüri taha, kus Taavi 17. juunil koos teiste “IT-gurudega” ja 4. augustil üksi kirja pandud mõtted olid tänaseks kogunud vastavalt 131 ja 146 kommentaari, millest enamus olid, nagu ikka, anonüümsed, ning mille hulgast ma ei leidnud märke ühegi algse autori vastu- ega kaasamõtlemisest.

LinkedInis, seevastu, on oma nime ja näoga sõna võtnud Alvar Laigna, Alvar Soome, Andres Kütt, Kaimar Karu, Mart Oruaas, Sergei Anikin, Tonu Tammer, Urmo Keskel ja paljud teised siinkirjutajast märksa teravamad pliiatsid ning läinud nädalal – minu teada esimese eesti.ai tiimi liikmena – Luukas Ilves.

Minu meelest äpardunud algne idee anda AI-agentidele (üheksaga algavad) isikukoodid olevat olnud geniaalne kommunikatsioon, sest just see toonud algatusele massiivse rahvusvahelise tähelepanu. Jutt 9xx haipkoodidest jätkus tänagi, kuigi tuleb tunnistada, et nüüd räägitakse neist mitte enam kui agentidele antavaist isikukoodidest, vaid inimestele väljastatavaist “kaelarihmadest”, mida peremehed oma “põllule” saadetavatele digiorjadele “kaela” saaksid panna, et oleks teada, kelle kratt või lohe või vaibkooditud programmijupp mingites e-teenustes parajasti toimetab.

Küll aga tähendab see ikkagi seda, et meie ambitsioon on nutuselt väike. Kui peremehe ja tema digiorja seos kajastub Eesti riiklikus registris, kus peremehel peab olema Eesti isikukood ja kui Eesti isikukoodile sarnast “kaelarihma” kandev digiori pääseb selle abil toimetama Eesti e-teenustes, ulatub selle projekti otsene mõju vaid Eestis toimetada tahtvate päris ja e-residentideni.

9xx “isikukoodidest” jätkuks 36,5 miljoni “kaelarihma” tekitamiseks, ehk siis Eesti päris ja e-residentidele jagamiseks peaks neid olema küll ja veel. Aga äkki kannataks endalt küsida, miks mitte seada eesmärgiks vähemalt Euroopa laiuselt töötava lahenduse loomist? Igaüks, kes on Draghi raportit kasvõi diagonaalis lugenud, peaks ju aru saama, et Tallinna börs on umbes sama perspektiivikas toode kui Jõgeva ühiskassa.

Digiorjad tulevad nagunii, ja ma olen viimane, kes ütleks, et riigi tähelepanu ja energia sellele kulutamine on lollus. Aga ma ei nõustu mitte kunagi väitega, et õilsa eesmärgi nimel võib mis tahes nurki lõigata. Või et ilusa powerpointi kõrval ei peaks olema usutavaid vastuseid küsimustele, mis ja kuidas saab pekki minna ning kes vastutab, kui läheb.

Algselt avaldatud LinkedInis.