Õiguskantsler presidendiks?

Ülle Madise on paljudele pinnuks silmas. Liiga kinni põhiseaduses ja teistes seadustes, liiga sirgeselgne, liiga ebamugav. Ja lisaks sellele, et ta on naine, ei sobi ta Kogu Raffa Presidendiks juba seetõttu, et ta pole otsustavalt hukka mõistnud vaktsineerimisnõudeid, e-valimisi ega muid süvariigi salasepitsusi.

“Presidendikampaaniat tehes peab ta ju kellelegi midagi lubama, nii et sõltumatusest ei saa siin juttugi olla.”

Ühebitise poliit-ajuga tegelastel (кто не с нами, тот против нас) on raske mõista, et võib leiduda inimesi, kes on valmis mingi ametiga kaasnevat vastutust võtma ilma sellesse ametisse aktiivselt pürgimata, ning kes püüavad nüüd seadustest välja imeda õiguslikku probleemi ka ametisoleva õiguskantsleri kandideerimises Vabariigi Presidendiks.

Aga no kuidagi ei õnnestu.

1. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana (PS § 79 lg 3; VPVS § 2 lg 1). Kandidaadiks ei või üles seada tegevväelast ega isikut, kes on Vabariigi President teist ametiaega järjest (VPVS § 2 lg 2 ja 3). Õiguskantsleri ametikoht iseenesest ei ole kandideerimist välistav asjaolu.
2. Õiguskantsler ei tohi ametisoleku ajal olla mõnes teises riigi-, KOV ega avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis ega osaleda erakondade tegevuses (ÕKS § 12 lg 1 p 1 ja 2). Presidendiks kandideerimine ei tähenda teises ametis olemist , kuna Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega (PS § 81) ega erakondlikku tegevust, kuna kandidaadi ülesseadmise õigus on Riigikogu liikmetel või valimiskogu liikmetel (PS § 79 lg 2 ja 6; VPVS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1), mitte erakondadel.
3. Kui õiguskantsler valitakse Vabariigi Presidendiks, siis ametisseastumisega lõpevad tema volitused ja ülesanded kõigis muudes nimetatavates ametites (PS § 84). Seega ei saa üks isik olla samaaegselt õiguskantsler ja Eesti Vabariigi president.