Tehisaru ja tõlkijad

Jäävihm Tallinnas, 26FEB26. Foto: Peeter P. Mõtsküla

(Sotsiaal)meedias on teravat vastukaja leidnud Iida-Mai Einmaa artikkel “Tehisintellekt on võtnud tõlkijatelt töö”.

Mõned tehnoloogiavalla asjatundjad kurdavad, et kehvade masintõlgete massiline lisandumine tehisaru treenimiseks kasutatavasse tekstikorpusesse toob kaasa sellesama tehisaru taandarengu — garbage in, garbage out ehk saast sisse, saast välja. Mitmed õigus- ja kultuuriprofessionaalid on arvamusel, et inimese tehtud tõlge on oluliselt täpsem ja nüansirikkam kui masina tehtu.

Mina kasutasin masintõlget — ka oma kutsetöös — ammu enne seda, kui OpenAI ChatGPT turuletoomisega tehisaruplahvatuse tekitas. Tõsi, see tõlge ei olnud täiuslik ning sisaldas aeg-ajalt naljakalt idiootlikke vigu. Aga… mul 24x7 kaasas oleva telefoni pisike objektiiv võimaldab mul kontoriaknale sadanud jäävihma “purki saada” miljard korda paremini kui kodus kapis ootav profikaamera.

Muidugi on olukordi, mis nõuavad vaid vandetõlgi pakutavat garantiid või kirjandusteose autori keelekasutuse iga viimase kui nüansi edastamist. Aga 99% juhtudest on mul lihtsalt vaja võõrkeelse teksti mõttest aru saada. Ja neil juhtudel kaalub masintõlke kohene kättesaadavus suurelt üles võimaluse, et inimene teeks mulle homseks kvaliteetsema tõlke. Või ülehomseks.

Käsitööpliinid looduslikult kasvanud lõhe marja ja väiketalus maheveisepiimast tehtud hapukoorega on kahtlemata paremad kui Statoili kabanoss, aga… kurat ja kärbsed, teate isegi. Odav süsivesik on parem kui tühi kõht.

TI-solk (AI-slop) ja GIGO on kahtlemata probleemid. Aga tehisintellekti pakutava tõlke kvaliteet — sh stiili- ja toonitundlikkuse osas — on viimastel aegadel hüppeliselt arenenud ning optimist minus loodab, et varsti suudab tehisaru oma “õppematerjalis” ära tunda ka vanemate masinate toodetud saasta ning seda ignoreerida.

Ja veel. Argitõlke kvaliteet oli — vabandage väljendust — sitt juba ammu enne tehisaru ja masintõlke tulekut. Kusjuures probleem ei olnud minu hinnangul peamiselt mitte tõlkijates, vaid selles, et nende tööandjad ei raatsinud palgata tõlkide kõrvale toimetajaid.

Nii et laskem masinal tõlkida, aga jätkem endale toimetaja roll.


Algselt avaldatud LinkedIn’is.