Seltskond eestlasi võttis Praha kesklinnast eile õhtul kolm taksot. Hotelli juurde jõudnud, väljus meie auto juht masinast, et ees sõitnutelt küsida, mis hinnaks tuli. Ta nimelt oli unustanud taksomeetri sisse lülitada.

Eestpoolt teatati, et sõit maksis 800 krooni (Tšehhi oma mõistagi, kusjuures niipalju neile ka maksti). Meie sohver naasis oma auto juurde ja teatas, et seda on ikka liiga palju ja kuradi mustlased tegid teie sõpradele külma, sest tegelikult ei tohtinuks see sõit üle 450 Kč maksma minna.

Leidsin, et ülesnäidatud aususe eest võib talle pisut preemiat anda ning pakkusin 500 raha, millega mees rõõmsasti nõus oli. Küsisin kviitungit ka, mispeale taksist hakkas usinasti kindalaekas tuhnima ja leidis mulle terve portsu tšekke, millest osa küll raamatupidamisele kuidagi sobinud ei oleks, sest kuupäev oli minu riikisaabumise omast varasem. Seepeale teatas vend, et võtku ma 100 krooni tagasi, kuna tal ei ole piisavalt palju õige kuupäevaga tšekke.

Jätsime hüvasti ja läksime laiali. Olin juba hotelli sisenemas, kui taksojuht mulle järele kihutas ja teatas, et ta oli siiski veel ühe õige kuupäevaga kviitungi leidnud. Oma sajakroonist ta seeejuures tagasi ei tahtnudki.

Inimesed on põhiolemuselt head.