titekraamet laupäeval ei saanud raha taevasse loopida, viisime selle hoopis poodi. aga mitte kogu raha, sest elaki listist saab teadupärast peaaegu kõike. tänu etsile hakkab meie põnn põõnama ehedas vanakooli võrevoodis; tema eelteiseks sõiduriistaks saab alice’i väljavalitud käru.

kaubandusvõrgus seigeldes tekkis alice’il mõte, et peaks sõbrad külla kutsuma ning sügavkülmikusse pisut ruumi juurde tegema. klaasist munapeekrid, mida juuresoleval pildil ei ole, osutusid täiesti pädevaiks viinapitsideks, kui mitte arvestada asjaolu, et neid ei õnnestunud kellelgi täpselt täis valada. seltskonna kõige õnnelikum liige oli ilmselt barbie, kes sai hoolikalt valitud vanade peerude seltsis ilma teha ja lugusid kuulata.

mina sain kaineks alles siis, kui me alice’iga pidime ämmaämma juubelile minema. nii et hüpperaamatusse ei lisandunud sel kaunil kevadisel nädalavahetusel ühtki sissekannet.