eile sai siis see spordiala veela ässitusel ja jane mahitusel kah ära proovitud. värk iseenesest järgmine, et lasnamäe spordihalli laest ripuvad alla kummiköied, mille otsas kõlguvad langevarjurakmete jalarihmu meenutavad rihmad. tõele au andes tuleb tunnistada, et langevarjurakmed on mugavamad.

patsient astub jalarihmadesse, rakmetest väljakukkumise välistamiseks tõmmatakse kere ümber lai vöö ning treener tõmbab sind kraanaga maast niipalju lahti, et esimene üleshüpe sind paari-kolme meetrini lennutaks. kui hoogu juurde teed, sikutatakse sind veel tiba kõrgemale — et sa ei saaks end väga kõvasti vastu maad ära lüüa — ja edasi võid lihtsalt hüpata, edasi-tagasi pendeldada, spiraale ja saltosid teha.

alguses on väga lahe, aga üsna pea märkad, et rihmad soonivad jalgu ja õhk kipub otsa saama. puhkad natuke ja siis uuesti. ja hommikul ärgates avastad, et sul on lihaseid, mille olemasolust sul aimugi polnud 🙂 aga paar korda tuleb veel kindlasti ära käia, eks siis näeb, mis edasi saab.

jane tembutamisest sain pisikese videoklipi kah purki. vaatamiseks klõpsa pildil.