nishiajakirja tegemine võib eestis õnnestuda juhul, kui vastava alaga tegelejate hulgas on piisavalt palju kirjaoskajaid ja sõnaosavaid tegelasi, kes oma sõnumit massidele kuulutada tahavad. katsed teha nishiajakirja äriprojektina kukuvad turu väiksuse tõttu paratamatult läbi. väike lugejaskond => madalad reklaamihinnad => kasin agenditasu => kolmanda või neljanda järgu müügiagendid => loll jutt potentsiaalsele kliendile => veel vähem reklaamitulu => pood kinni. ning mõne aja pärast ilmub järgmine ärigeenius, kes analoogse projektiga õnne proovida tahab.

e-ajakiri (mitme autoriga blog?) võiks ehk isegi toimida. paberil aga püsib see, mida ostavad massid: telekavad ja kroonika-sugused meditsiiniajakirjad.