Tallinna veekatkestus kui kriisivalmiduse kontroll

Paljudele tallinlastele tuli uus aasta koos küsimusega “kuidas kaka kempsust kanalisatsiooni kupatada?” Loputuskastid olid tühjad, kraanid kuivad, Tallinna linna koduleht ja Tallinna Vee rikete kaart vaikisid ning Delfi ja ERR vahendasid pressiesindajate ja suurte ülemuste udujutte “erilistest ilmastikutingimustest”. Lisaks mainiti uudistes, et Tallinna Vesi olla juba varem palunud inimestel veemahukad tegevused võimalusel järgmisesse päeva edasi lükata.

Veidi enne keskööd teatas Tallinna abilinnapea Tiit Terik ERR vahendusel, et suurt osa Tallinna inimestest puudutav veekatkestus on kõigest “ajutine suur ebamugavus”. Neil linnakodanikel, kelle jaoks elementaarne kriisivalmidus ei ole “sõjapaanika”, vaid lihtsalt tervemõistuslik käitumine, oligi tegemist ebamugavuse, mitte päris kriisiga. Aga kuigi riik on seda inimestele juba pikemat aega selgitanud, mh veebilehtede kriis.ee ja olevalmis.ee ning Naiskodukaitse eestvedamisel loodud infolehe ja mobiilirakenduse “Ole Valmis” kaudu, on meie hulgas masendavalt palju neid, kelle valmisolek mistahes tavapärasest erineva olukorraga toimetulekuks on pea olematu.

• Kui sinul ja su perel on võimekus mistahes olukorras nädal aega ilma kodust väljumata iseseisvalt hakkama saada, on sõjad, katk ja nälg (või lihtsalt vee- või elektrikatkestused) sinu jaoks oluliselt väiksem mure kui muidu. Ja tänu sinule saavad päästjad tegeleda nendega, kes ei suutnud, osanud või viitsinud end sama hästi ette valmistada.
• Vihje: kriisivalmiduspakk.ee ühe inimese nädalane “toit ja tarbed” komplekt pluss 5 viieliitrist joogiveepudelit maksab umbes 205 eurot, mis moodustab lõppenud aasta miinimumpalgast vaid umbes 2 protsenti – pealt poole vähem, kui NATO liikmed riigikaitseks kulutama peavad. Kulumaterjalid st toit, vesi, tikud ja gaas moodustavad sellest umbes poole.
• Vihje 2: mõtle läbi ka see, kuidas sa veekatkestuse ajal väiksemad ja suuremad hädad tehtud saad. Maal elades on lihtne – lepite kokku, millise puu taga asjal käia, aga linnakorteris? Vaja on kas täiendavat veevaru lisaks sellele kolmele liitrile inimese kohta päevas, mis kulub joogiks ja toiduvalmistamiseks, või näiteks suletavaid prügikotte, millega WC-pott “vooderdada”.

Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna juhataja Hedi Arukase sõnutsi ei ole küsimus selles, kas, vaid millal järgmine ootamatus saabub. Meie kõigi otsustest ja valikutest sõltub, kuidas me selle ootamatusega hakkama saame. Kriisivalmidus on igaühe vastutus iseenda, oma lähedaste ja kogu ühiskonna ees.

Aga see ei tähenda, et Tallinna Vee ja eriti Tallinna linnavalitsuse tegevus või õigemini tegevusetus katkestusest puudutatud inimeste teavitamisel oleks olnud vähimalgi määral asjakohane.

Nagu öeldud, ei näidanud Tallinna Vee katkestuste kaart aastavahetusel mitte kui midagi.

Tallinna Vesi avaldas 31.12.2025 kell 19:21 oma Facebooki lehel postituse, kus märkis, et veetarbimine on kasvanud erakordselt suureks ja palus vett säästlikult kasutada. Postituse kohaselt takistasid vee-ettevõtjal täiendava vee veevõrku suunamist “erilised ilmaolud ja Ülemiste järvevee kiire jäätumine”.

Kell 21:26 uuendas veefirma postitust, lisades info, et sama päeva kella 20 ajal (st poolteist tundi enne postituse uuendamist – PPM) võib Tallinna mitmetes tarbimiskohtades tekkida lühiajaline, kuni paar tundi kestev, katkestus veevarustuses. “Võib tekkida” käis veekatkestuse kohta, mis mind isiklikult tabas juba kell 20:30 ja paljusid Lasnamäe elanikke veelgi varem.

02:46 uuendas Tallinna Vesi postitust jälle, teatades, et öäösel kella 01:30 seisuga on tavapärane veevarustus taastumas, kuid et tühjenenud torustike täitumine võtab aega.

07:35 teavitas Tallinna Vesi oma postitust taas uuendades tavapärase veevarustuse taastumisest (minu kodus on veesurve küll praegugi varasemast märgatavalt väiksem, aga poteito-tomaato) ning lisas esimese adekvaatse selgituse - külma ilma ja tuule koosmõjul oli Ülemiste järves tekkinud nõeljää (inglise keeles Frazil ice).

Tallinna kodulehe “hetkel oluline” kastist võis lugeda aastavahetusest Tallinnas ja Pelgulinna trammiliini rajamisest, aga mitte sellest, miks sajad tuhanded linnaelanikud kuival on või millal see olukord laheneda võiks. Kurbnaljakalt mõjus 31. detsembri kuupäevaga uudis, mis teatas rõõmsalt, et Tallinna linn on alustanud oma suusaradadel kunstlume tootmist (lund tehakse, muide, veest, mida teadupärast aasta viimasel päeval eriti säästlikult kasutada paluti).

Paljudel suurtel e-teenuste pakkujatel (nt Discord, Cloudflare, GitHub ja AWS on oma põhiteenusest eraldiseisvatel serveritel jooksvad “olukorralehed”, mis näitavad reaalajas, mis seisus nende erinevad alamteenused parajasti on. Navigatsioonirakendus Waze näitab reaalajas teesulgude, avariide ja isegi politseipatrullide asukohti, Google’i kaardil on võimalik vaadata, millistel teelõikudel parajasti ummikud on, jne jne jne.

Millegipärast pole avalike teenuste osutajad ega kohalikud omavalitsused suutnud, osanud või viitsinud sellelaadseid lahendusi oma pakutavate teenuste kontekstis kasutusele võtta. Ometi on üldteada, et ärevust ja hirmu tekitab ennekõike teadmatus; adekvaatse olukorrateabe operatiivse kättesaadavuse tagamine võimaldaks võrdlemisi väikese kuluga ära hoida paanika tekkimist ning oluliselt vähendada kuulujuttude jm valeinfo levikut.

Teavitusplaan peaks olema iga teenusepakkuja ja kohaliku omavalitsuse kriisiplaani osa ning teavitusmeeskonnad peavad olema samasuguses reageerimisvalmiduses nagu avariitehnikud. Ka pühade ajal, sest õnnetus ei hüüa tulles.