et kõik ausalt ära rääkida, peaksin alustama väga kaugest minevikust ja seepärast algabki mu tänane jutustus kella neljast eile pärastlõunal, mil istusin auditooriumis ja ootasin õigusfilosoofia eksami algust.

prof truuväli sisenes, paigutas studiosused oma käe järgi ümber ning andis igaühele 6 lehte paberit, 5 küsimust ja aineprogrammi. kaks tundi hiljem oli mu pea tühi ja käsi väsinud, kusjuures ma ei saanud kirja isegi kõike seda, mida ma mäletasin.

pea oli nii tühi, et ma ei osanud enam isegi autoga sõita. liiklusohtlikke olukordi ei tekitanud, aga punktist a punkti b sõitmise käigus läbisin ka punktid c ja d, mis asusid optimaalsest trajektoorist võrdlemisi kaugel.

punkti b puhul on oluline, et ta asus vabriku uulitsas, kus oli algamas kokkteiliõhtu. ning kaks k-d kokkteili keskel on siinkohal täiesti õigustatud. jooke nii tegid kui tarbisid langevarjurid. võistlust parima kokkteilimeistri tiitlile ei olnud välja kuulutatud, kuid selle pani pika puuga kinni baari-paavo isiklikult (aga mitte teletups baari-paavo, vaid langevarjur baari-paavo). natuke pilte sai ka tehtud.