maailm on täis ääretult huvitavaid inimesi, aga tavaliselt me lihtsalt ei märka üksteist. sind ei huvita, kes on see mees, kes hommikuses täiskiilutud bussis su kõrval seisis, või naine, kes õhtul su ees oma toidukraami kaubanduskeskuse kassalindile ladus. ja te lähete kumbki oma teed.

aga mõnikord — hästi harva — teed ristuvad, te märkate teineteist ning vahetate mõne mõtte. ja juttu jätkub kauemaks.

imeline, kas pole?