Komistasin puhtjuhuslikult anonüümse kommentaatori “mõte oli” selgitusele, miks ta Minu Eesti mõttetalgutel ei osalenud:

ma ei kingi meie haiges ühiskonnas oma ideid sest minupärast mingu need kasvõi ajaloo prügikasti kuid kellegile kes läks sinna talgutele oma vaimuvaesusele täidet otsima ma oma ideid ei kingi.

Pisut hiljem lugesin Daniel Vaariku muremõtteid kangelaslike autorikaitsjate karuteenetest eesti muusikale.

Ning äkki mõistsin, et need autorikaitsjad on “mõte oli-ga” samas paadis. Mingu Eesti kultuur kasvõi kõige täiega ajaloo prügikasti, aga hoidku taevas selle eest, kui keegi kusagil seda natukenegi tasuta vaadata-kuulata saab.

Ja varsti võime uhkustundega kinnitada, et just nimelt meil ongi maailma kõige ilusamad jurtad.

– – –

P.S. Postimees, kurat võtaks, miks ma ei saa viidata otse konkreetsele kommentaarile?

P.P.S. Õnneks ei ole mõtlevad inimesed Eestist päris otsa saanud ja 1. mail sai ilmselt nii mõnigi mõttejulgust juurde. Las lambad määgivad, karavan läheb edasi.