Piraattarkvara turuosa Eestis: 99%

Nii ongi.

Aga mitte sellepärast, et kõik eestlased oleksid rehepapid, vaid Eesti seadusandjate kahe jabura näpuka tõttu.

Autoriõiguse seaduse § 181 lg 1 lubab ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata teoste ajutist või juhuslikku reprodutseerimist, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik eesmärk.

See tähendab, et Elion, Starman jt interneti teenusepakkujad ei riku seadust, kui nad oma ruuterites Sinu iTunes’ist ostetavate muusikapalade ajutisi koopiaid valmistavad.

Sama paragrahvi lg 2 teatab: “Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene arvutiprogrammidele.”

Ja see tähendab, et Elion, Starman & Co rikuvad rämedalt seadust, kui nad oma ruuterites Sinu hangitavaist Windowsi või OS X uuendustest ajutisi koopiaid valmistavad. Microsoft ja Apple ei ole neile selliseks tegevuseks luba andnud ja seepärast ei saa nad teha muid koopiaid peale piraatkoopiate. Ning kuna piraatkoopia koopia on paratamatult piraatkoopia, siis, kallis lugeja — kui Sa just juhtumisi Linuxit ei kasuta — kustuta tuled ära ja pane uks lukku, sest juba homme võib BSA su arvutit konfiskeerima tulla.

Sellest ma olen tegelikult juba varem ka kirjutanud. Näiteks oma bakalaureusetöös. Aga nüüd ma avastasin, et ka mina, veendunud vaba tarkvara kasutaja, olen hirrrmus mereröövel.

Nimelt sätestab AutÕS § 49 lg 1, et autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, kusjuures lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Võlaõigusseaduse § 11 lg 2 näeb ette, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Sama paragrahvi lg 4 lisab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.

locate copyright‘ annab vastuseks 1412 failinime, kust võin lugeda, et palju toredaid inimesi on mulle teinud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pakkumuse nende loodud teoste kasutamiseks vastavalt GPL, LGPL, BSD, MPL või mõne muu litsentsi tingimustele.

Aga senikaua kui ma nende pakkumustele ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastanud, ei ole mul nendega lepingut. Ja autoriõiguse seaduse § 46 ütleb selge sõnaga, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Neljandas peatükis olev § 24 annab arvutiprogrammi õiguspärasele kasutajale küll mõned eriõigused, aga kuni ma pole litsentsilepinguid sõlminud, ei ole ma õiguspärane kasutaja, nii et nüüd tuleb vist ka minul BSA eest voodi alla peitu pugeda.

Või kolida Soome või Saksamaale, kus vorminõuded nii jaburad ei ole.

10 Responses to “Piraattarkvara turuosa Eestis: 99%”


  • Lisaks: Minu Firefoxi about:credits annab loendi 985 kaasautori nimedest. Ilma meiliaadressideta. MPL 1.1 kohaselt annab iga kaasautor igale lõppkasutajale otse litsentsi, seega peaksid kõik Eesti Firefoxi-kasutajad a) otsima üles nende tegelaste meiliaadressid ja b) saatma neile kirja “yess, i accept, keep up the good work”.

  • Lisaks veel: tegelikult on asi nii, et kui sa oled oma vaba tarkvara saanud välismaalt ilma § 181 lg 2 ohvriks langemata (näiteks CD peal) ja kui sa ei kasuta seda ärilisel otstarbel, siis sa ei peagi vangiminekust pääsemiseks kümneid tuhandeid autoreid spämmima hakkama.

  • Wolli :)
    Eesti AutÕS ütleb ju selge sõnaga, et ainuke ja õige on see, mille eest on makstud nii, et silm punnis peas

  • Mul on erakordselt hea meel sissekande viimase lause üle. Tundsin juba Rootsi kardinate taha sattumise ees hirmu aga ei peagi kartma, kuna mu mõlemad Ubuntu 9.04’st toituvad arvutid Soome pinnal pesitsevad. Ja ilmselt kehtib mingisugune amnestia ka juhul kui ma oma sülearvutiga Eesti piiride sisse sõidan. :-)

  • Ei ole nii. Õigest arvutiprogrammist ei saa kuidagi teha piraatkoopiat. Sellist asja ei ole olemas. Ma võin täiesti seaduslikult ja täiesti vabalt laadida endale kasvõi tuhat mõne tasulise tarkvara installikat. Ja levitada neid sõpradele, tuttavatele, isegi müüa. Ja mitte ükski neist pole piraatkoopia. Ja mõni neist võib igavaseks ajaks ja igavesti jäädagi minu kõvakettale vedelema, olemata piraatkoopia. Ma EI PEA intsallimisel EULA vms nõustuma ja kui ma ei nõustu ja ei kasuta, siis ei muutu mitte miski mul piraatkoopiaks. Igaüks võib täiesti seaduslikult käivitada mistahes tarkvara mistahes moel hangitud modifitseerimata installika.

  • Peeter, Sa ei pea tõepoolest arvutiprogrammi litsentsilepingu tingimustega nõustuma (lepinguvabadus!), aga kui sa seda ei tee, siis ei ole sul õigust litsentsitavast programmist koopiaid valmistada (autoriõigus!).

  • Oled sa täiesti kindel? Programmi installikas on nagu DRM’ga kaitstud muusikapala – ilma võtmeta on ta kasutuskõlbmatu bitijada. Ehk ma saan hästi aru, et kasutuskõlblikku arvutiprogrammi mis võrdub muusikapalaga ja hakkab kohe tööle ei tohiks. Kuid installikas pole teos (kas autoriõigusega kaitstud teoseks kvalifitseerub zip-pakitud aiff fail mis kaitstud salasõnaga?), see on rohkem nagu allakirjutamata leping, täiesti kasutu per se.

  • AutÕS § 4 lg 2: Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.

    AutÕS § 4 lg 4: Autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms), kui need vastavad käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule.

    AutÕS § 6: Teose eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusvorm või fikseerimise viis ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele.

    Teisisõnu — kui sa ei suuda tõestada, et sinu valduses olev installikas on juhuslik bitijada, mis on tekkinud ilma ühegi inimese intellektuaalse loometegevuse abita, siis on tegemist teosega autoriõiguse seaduse tähenduses. Sellel, kas teos on jäädvustatud MP3-kodeeringus elektromagnetsalvestusena mälupulgal või noodikirjas tindijälgedena pärgamendil, ei ole autoriõiguse tekkimise seisukohalt mitte mingit tähtsust.

  • Mnjah. Kas sa tahad väita, et kujutava kunsti transportimine AutÕS raames pole võimalik? Ehk sisse pakitud Mona Lisa on endiselt teos ja näiteks selle pakendi transportimine avalikus linnaruumis on selle teose avalik esitamine?

    Kui sisse pakitud Mona Lisa (loe: kasutamiskõlbmatu maal) ei ole teos, siis kuidas minu kettal olev installikas (loe:kasutamiskõlbmatu programm) on teos?

    “Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.” Kas muusikapala dee-err-emmiseerimine on intellektuaalse loomingu tulemus või standardprotseduur? Pigem ikka standardprotseduur ja selliose tegevuse tulemuse saadud bitijada ei ole teos selle seaduse tähenduses. Teoseks muutub see bitijada siis kui ta teatava võtmega lahti lukustada. Vastasel juhul ei saaks üldse elada – kui minu arvutis on DRM’ga kaitstud muusikat, siis teataval juhul ja internetiühenduse katkemisel muutuks minu musakogu koheselt piraatkoguks.

  • Mona Lisa paberisse keeramiseks ei ole vaja seda reprodutseerida. Digitaalse teose pakkimine (kui mitte arvestada andmekandja paberisse keeramist) ei ole ilma seda reprodutseerimata võimalik. Teose paberisse keeramine ei ole autori ainuõiguse rikkumine. Teose reprodutseerimine on — kui sul ei ole selleks autori luba või seadusest tulenevat õigust. Eesti autoriõiguse seaduses on sellised “teose vaba kasutamise” juhud loetletud peatükis IV.

    Teose “dee-err-emmiseerimine” või mis tahes muu mehhaanilise protsessiga teisendamine (MP3-kodeeringus muusikapala teisendamine helivõngeteks, tindiga pärgamendile kirjutatud luuletuse fotokopeerimine tahmajälgedeks paberil, …) ei võta teoselt tema teoseks olemist.

    Ole hea mees ja võta enne edasi vaidlemist seadust lugeda. Ja siis loe uuesti.

Comments are currently closed.