Härjavõitlus tuuleveskitega

minut.ee andis teada, et filmide eestikeelseid subtiitreid levitanud veebilehel subclub.future.ee leidus täna vaid EAKO sekretäri Kadri Järve allkirjaga nõue SubClub’i õigusvastane tegevus viivitamatult lõpetada.

Kuigi ma olen kaugel sellest, et autorite õiguste rikkumist õigustada või lausa propageerida, tekitab EAKO sarnaste parasiitorganisatsioonide (ei loo nad ju ise mitte mingisugust väärtust, vaid parasiteerivad teiste, loomevõimeliste, isikute seljas) ülbus minus tõsist pahameelt. Seepärast võtan vaevaks mainitud nõuet pisut analüüsida (hüperlingid seadusesätetele on minu lisatud).

Lugupeetud kodulehekülje omanik

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon on tuvastanud, et Teie poolt hallataval veebileheküljel aadressiga http://subclub.future.ee levitatakse audiovisuaalteoste e filmide subtiitreid.

Vastavalt autoriõiguse seadusele on teose autoril ainuõigus oma teost igal moel kasutada, sh lubada ja keelata teistel isikutel oma teose samaviisilist kasutamist ja saada selle eest tulu (§ 13). Autorile kuulub sh ainuõigus lubada ja keelata teost tõlkida (§ 13 lg 1 p 4) ja levitada (§ 13 lg 1 p 2). Teiste isikute poolt on lubatud teost kasutada ainult autori poolt antud loa alusel (§ 46). Autori varaliste õiguste rikkumine on karistatav karistusseadustiku § 220 järgi. Samuti on kahjukannatanul õigus nõuda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist tsiviilkorras vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043.

Sellega seoses nõuab EAKO Teie poolt hallatavalt veebilehelt http://subclub.future.ee nende osade eemaldamist, kust ebaseaduslikult levitatakse üldsusele autoriõiguse seadusega kaitstud teoseid. Nõude eiramise korral kahe päeva jooksul oleme sunnitud pöörduma internetiteenuse pakkuja poole nimetatud veebilehe sulgemiseks.

Kadri Järv
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon
Tel.: 681 9140
kadri@eako.ee

KarS § 220 lg 1 näeb teose autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on Eesti Vabariik kvalifitseerinud selle teo teise astme kuriteoks (KarS teise astme kuriteoks). Samas loetakse näiteks sotsiaalse vaenu õhutamist (nt “juudid ahju!” ja “kommunistid ahju!” juhtumid) üldjuhul vaid väärteoks (II astme kuritegu on see vaid raskendavatel asjaoludel). Nagu näha, on autorikaitsjate lobitöö olnud inimõiguslaste omast efektiivsem, ning ei saa välistada, et selle taga on olnud meediatöösturite majandushuvid.

Siit tekib aga esimene probleem. Kuritegude kohtueelset ja kohtulikku menetlust reguleerib Eesti Vabariigis kriminaalmenetluse seadustik, kus on muuhulgas sätestatud riiklikkuse põhimõte — kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel. Seadustiku §16 kohaselt on menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus, kusjuures uurimisasutuste ammendavas loendis EAKO ei sisaldu. Kuriteo asjaolude tuvastamisega tegelevad menetlejad, mitte suvalised joped. Seega — kui EAKO on huvitatud kriminaalmenetluse algatamisest, esitagu prokuratuurile või uurimisasutusele kuriteoteade, nagu KrMS § 195 ette näeb. Kuni süüdimõistvat kohtuotsust ei ole, saab EAKO tegutseda vaid tsiviilõiguse normidele tuginedes.

Teiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 5 algatab kohus tsiviilasja kas 1) isiku avalduse alusel, kes kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset taotleb, samuti selle isiku esindaja avalduse alusel või 2) teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitset taotleva isiku avalduse alusel, kui õigus teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks on temale antud seadusega. Kuna autoriõiguse seaduse § 77 lg-st 5 tulenevalt esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid välisriikide autoreid ja autoriõigustega kaasnevate õiguste omajaid lepingute või liikmelisuse alusel, saab EAKO esineda vaid nende filmikompaniide nimel, kellega (või keda esindavate välismaiste kollektiivse esindamise organisatsioonidega) tal on vastavad lepingud või liikmestaatus. Kogu SubClub’i kodulehekülje sulgemise nõudmine võiks seega olla põhjendatud vaid juhul, kui seal muude kui EAKO poolt esindatavate kompaniide toodetud filmide subtiitreid ei levitatud.

Kolmandaks. AutÕS § 46 kohaselt on teose kasutamine teiste isikute poolt lubatud vaid autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise korral või autori poolt antud loa alusel, välja arvatud seaduse IV peatükis ettenähtud juhtudel (teose vaba kasutamine), mida EAKO oma kirjas ei maini, kuid mis antud juhul ei ole ka oluline, sest teose tõlkimine ega levitamine nende juhtude hulka ei kuulu. Muuhulgas tähendab see ka seda, et eesti ema, kes oma kolmeaastasele lapsele ingliskeelsest pildiraamatust pildiallkirju tõlgib (“puppy – kutsu, pussy – kiisu”), paneb toime kuriteo; kas seaduse selline karmus on põhjendatud või mitte, on iseasi, aga seadus on seadus.

Neljandaks tasuks lähemalt uurida, milliste teostega siin täpselt tegemist on. Autoriõiguse seaduse § 33 lg 1 järgi on filmid audiovisuaalsed teosed. Sama paragrahvi lg 5 järgi kuulub dialoogi autorile autoriõigus oma teosele, mis moodustab iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses ja mida saab kasutada sõltumatult teosest kui tervikust, kusjuures sellise teose osas varaliste õiguste teostamine võib toimuda iseseisvalt, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti, kuid tingimusel, et selline kasutamine ei kahjusta teose kui terviku kasutamise huvisid.

Eesti on niivõrd väike turg, et valdav enamus maailma filmitoodangust jääb tootja poolt “ametlike” eestikeelsete subtiitritega varustamata ning pealegi on kohalikes kauplustes pakutav valik näiteks Amazoniga võrreldes tühine. Võib kahtlemata väita, et filmidest eraldi levitatavate maakeelsete subtiitrite kättesaadavus mitte ei vähenda, vaid pigem suurendab tootja võimalusi siia oma toodangut turustada. Kui dialoogi tõlkijal on selleks filmi produtsendi või dialoogi autori luba, ei ole tegemist õigusvastase teoga ning hagi alus langeb automaatselt ära. Tõsi, on tõenäoline, et meie “samizdat” subtiitritegijad ei ole neid lube taotlenud ning autori loata teostatud tõlkimine on Eesti Vabariigis kehtiva seaduse järgi kuritegu, kuid kui autor tõlkijat kohtusse ei kaeba, jääb menetlus algatamata ning vastavalt süütuse presumptsioonile ei ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Viiendaks peab VÕS § 1043 järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama juhul, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Oletagem hetkeks, et EAKO suudab filmikompaniide esindajana kahju tekitamist tõendada. Kuna SubClub’i puhul oli kahtlemata tegemist tahtliku teoga, mille eesmärgiks oli õigusvastase tagajärje saabumine, ja kuna karistusseadustik sellise teo kuriteoks loeb, siis on mõlemad tingimused täidetud. VÕS § 1055 annab kannatanule õiguse nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist (lg 1), kuid mitte siis, kui sellist käitumist tuleb taluda olulise avaliku huvi tõttu (lg 2). SubClub’i kaitsjana tooksin ühe olulise argumendina välja just nimelt avaliku huvi — maailma kultuurisaavutuste arusaadavaks tegemise võõrkeeli ebapiisavalt oskavaile inimestele.

Kui Sony tõi turule VHS Betamax-magnetofoni, tegid Ameerika filmitöösturid ning sealne EAKO — MPAA ehk Motion Picture Association of America — kõik, mis nende võimuses, et seda takistada. Neil oli hirm selle ees, et videomaki omanikud oma raha enam kinokassade kaudu nende taskutesse ei kühvelda. Aga kuigi Betamax jäi VHS-ile alla, jäi innovatsioon kokkuvõttes siiski peale ning tekitas muuhulgas täiesti uued turud — käivitus “tehasekvaliteediga” videokassettide müügi- ja rendiäri.

Täna võitleb Ilmar Härg innovatsiooni tuuleveskitega Eestis. Tema organisatsioon (ega teised sellesarnased — EAÜ, BSA jt) ei ole huvitatud muudatustest, vaid status quo edasikestmisest. Nad ei loo midagi uut, suutes mõelda vaid üleeilsetes kategooriates. Kahjuks.

Küsige hr Härja käest, kas ta teab, mis on Creative Commons või Magnatune. Kui veebruaris vestlema juhtusime, ei olnud ta kumbagi nime kuulnudki. Olgu selle “kuula võrgus ja kui meeldib, osta plaat ja maksa niipalju, kui ise õigeks pead” plaadifirmaga kuidas on, ent autoriõiguse uute suundadega võiks sellel alal leiba teeniv tegelane ja Kultuuriministeeriumi autoriõiguse asjatundjate komisjoni liige siiski kursis olla.

Minu arvates.

0 Responses to “Härjavõitlus tuuleveskitega”


Comments are currently closed.