Justiitsministeerium teatas, et asub lahendama autoriõiguse seaduse kitsaskohti. Ühe olulise muudatusena soovib ministeerium kehtestada „kaasaegsed blokeerimismeetmed veebipiraatluse tõkestamiseks“, mis seisnevad selles, et TTJA saaks pädevuse teha internetiteenuste pakkujatele ettekirjutusi juurdepääsu blokeerimiseks autoriõiguseid ja nendega kaasnevaid õiguseid rikkuvatele veebilehtedele.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses viidatakse EUIPO tellitud uuringule „Online Copyright Infringement in EU 2023“, mille kohaselt „külastatakse piraatlusele suunatud veebiplatvorme Eesti territooriumil ühe internetikasutaja kohta rohkem, kui mujal Euroopas,“ mistõttu „jäävad tasust ilma õiguste omajad ehk autorid, esitajad ja tootjad.“ Väljatöötamiskavatsuse autorid usuvad, et „efektiivset autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste kaitset üldsusele kättesaadavaks tegemise kontekstis pakub DNS- ehk domain name system blokeerimine ning IP-põhine blokeerimine.“ Seejuures polevat oluline, kus asub teenusepakkuja server, sest „siseriiklikud internetiteenuse pakkujad piiravad Eesti territooriumil kasutajate ligipääsu võrgukeskkonnale, kus õigusrikkumine toime on pandud.“

Kahjuks tundub, et ministeeriumi ametnikud pole vaevunud EUIPO uuringut lõpuni lugema. Tõlgin siinkohal uuringu kokkuvõttes esitatud lõppjäreldused:

  1. Valitud ökonomeetrilised mudelid suudavad seletada kuni 60% muusikaga ja televisiooniga seotud varieeruvusest, samas kui telekanalite piraatluse puhul oli see ligikaudu 50%.
  2. Õiguspärase sisu pakkumine on kõigis riikides väga oluline piraatluse taseme määramisel kõigis valdkondades. Filmide ja televisiooni piraatluse puhul näitasid mudelid, et turupakkumine mõlemas sektoris mõjutab ka piraatlust mõlemas. Näiteks mõjutab telekanalite piraatlust nii legaalsete telekanalite hulk kui ka veebipõhiste videoplatvormide arv.
  3. Sotsiaalsed ja majanduslikud muutujad olid eriti olulised muusika- ja filmipiraatluse seletamisel.
  4. Nagu näitasid ka intellektuaalomandi õiguste tajumise uuringu tulemused, kipub noorte suurem osakaal populatsioonis viima piraatluse suurenemiseni.
  5. Kõikide sisutüüpide puhul vähendab piraatlust seadusliku pakkumise suurem tarbimine.

Tuntud arvutimängude arendaja, kirjastaja ja levitusplatvormi Steam opereeriva Valve Corporation’i asutaja ja juht Gabe Newell ütles juba 2011. aastal, et „piraatlus on peaaegu alati teenuse probleem.“ Newell selgitas, et kui piraattoode on kogu maailmas ööpäevaringselt ja mugavalt arvuti kaudu omandatav, legaalset toodet saab tarbija aga osta alles kolm kuud pärast selle USA turule tulekut ning sedagi vaid füüsilisest kauplusest ja regioonipiiranguga, siis on piraadi teenus tarbijale selgelt väärtuslikum kui õiguste omaniku pakutav.

Newelli väidet kinnitavad ka EUIPO järeldused nr 2 ja 5 – tehke legaalne sisu tarbijatele mugavalt kättesaadavaks ja piraatlus kaob iseenesest. Milleks vaevata end piraatsisu otsimisega, kui legaalne materjal on vähese vaeva ja mõõduka tasu eest laias valikus saadaval?

Aga ministeeriumihärrad näivad ikkagi arvavat, et paneme kinni ja keelame ära ja vot siis tuleb õnn meie õuele.

Ei tule. Kes tahab, saab teda huvitava sisu ikkagi kätte. Kohalikest DNS-piiranguist möödapääsemiseks piisab mõne välismaise nimeserveri kasutuselevõtust, IP-põhiste blokeeringute puhul aitab VPN-teenus. Nende kasutamise ära keelamine oleks aga miski, mis sobib mitte vabasse maailma, vaid meie idapiiri taha jäävate režiimide repertuaari.


Artikkel ilmus esmalt Advokaadibüroo TRINITI veebilehel https://triniti.eu/et/uudised/internetipiirangutega-piraatluse-vastu/.