olime suurema seltskonnaga väljasõidul ühes Eesti väikelinnas, mis võis, aga ei pruukinud olla Keila. kuna ilm oli ilus, otsustasin tubastesse tegevustesse vahe teha ning korraks õue selga sirutama ja värsket õhku hingama minna.

astusin tänavale ja nägin vähemalt linnaliinibussi suurust ja peaaegu sama kandilist punast lehma, kes rahulikult teeservas kasvavaid võililli sõi.

kõndisin järgmise ristmikuni, pöörasin vasakule ja nägin teist hiid-elukat. see oli sama värvi ja umbes sama kõrge, aga londi ja võhkadega. ja vähemalt sama pikk kui kaks rekkat. jalgu oli tal vähemalt kaksteist paari, mis tundus ka täiesti loogiline, sest ainult nelja jalaga sellist keret lihtsalt ei kannaks.

mis edasi sai, ei tea, sest ärkasin üles.