olin mingis Eesti-Saksa lastelaagris kasvatajaks. laagri lõpuharjutuseks jagati lapsed kuude segapunti, anti neile selga ühesugused spordiriided (ilma seljapealsete nimede ega numbriteta) ja pandi mängima väravateta jalgpalli.

kasvatajad pidid iga mängu kohta eraldi tühjale lehele kirjutama mängijate nimed ja igaühele neist antava hinde. olukorras, kus lapsi oli 120+, nimesilte neil polnud, väravaid ei löödud ega kaitstud ja kasvatajad vaatasid mänge umbes 100 m kauguselt.

kas ma panen kõigile kolmed, sest tulemus oli rahuldav? või neljad, sest hea? või panen hinded ainult neile, kelle ma nägupidi ära tunnen ja kelle nimi mulle juhtumisi meelde on jäänud? erikuradinõme süsteem, kirusin.

lõpuks saabus Kersti Kaljulaid, kes pidi lastele kõne pidama ja tublimatele (st parima keskmise hinde saajatele) pai tegema.