käisime sõpradega saunas. ainus abielumees me seltskonnas, Ants* (kõik nimed, nagu ikka, on välja mõeldud ja muudetud), võttis enne leiliruumi minekut oma abielusõrmuse ära. kui me lavalt eesruumi tagasi jõudsime, avanes veider pilt: kusagilt ilmunud rästik oli Antsu sõrmusest läbi pugenud ja sinna kinni jäänud.

ma ei tea, kas madudel on “kael”, aga pea järelt oli see rästik pisut peenem ja siis kerest jälle jämedam. ja Antsu sõrmus oli just selle “kaela” ümber nagu lõdvalt kinnitatud kaelarihm.

loomulikult käivitus kohe elav arutelu teemal, kuidas sõrmus kätte saada, sest ilma selleta koju naasvat Antsu oleks tabanud raev, mille kõrval rästiku hammustus on hiirepiss.

mao mahalöömine oleks olnud ebaeetiline. tahapoole sikutada sõrmust ei saanud, sest üle mao kere poleks see kuidagi mahtunud. ettepoole ei saanud ka sikutada, sest madu ajas kohe lõuad laiali ja hakkas kurjasti sisisema, kui keegi talle läheneda proovis.

jõudsime arusaamisele, et Ants peab rästiku ära kodustama. sest kui elukas temaga ära harjub, saab ta ehk talle läheneda ilma, et loom sisisema hakkaks ning nõnda oma sõrmuse tagasi võtta. ja kui ei saa, noh, siis on Antsul lihtsalt kaks madu kodus, nagu irvhambast Tiit* märkis.

keegi leidis kusagilt jupi punast paela. hoidsime rästiku pead kinni, et ta hammustada ei saaks, ajasime paela sõrmusest läbi ja sidusime kinni. nii saigi Ants endale jalutusrihmaga rästiku.

nii julgeid mehi me vahvas seltskonnas muidugi ei olnud, et Ants koju saata ja tema naise reaktsiooni vaadata.