Eestis kehtestati uus kord, mille kohaselt pidid kõik ettevõtjad tekitama endale COVID-19 sisekorraeeskirjad. need olid umbes sama mahukad ja umbes sama sisukad dokumendid kui isikuandmete kaitse reeglistikud, aga erinevalt GDPR-paberimajandusest tuli need ka äriregistrisse kanda. COVID-reeglite kirjutamine oli tüütu, aga klientidele vajalik töö, ja advokaat teeb ju raha eest kõike. või noh, peaaegu kõike.

olin just ühe kliendi dokumendipaki äriregistrile esitanud ja teise kliendi oma peaaegu valmis saanud, kui sain esimeste paberite kohta puuduste kõrvaldamise määruse. üks lause oli valesti ja lahke kohtunikuabi pakkus uue sõnastuse välja.

saatsin parandatud versiooni registrile ja viisin selle muudatuse ka järgmise kliendi paberitesse sisse. ja ärkasin üles, sest mind tabasid korraga janu ja kusehäda.

voodisse tagasi jõudnud, jäin uuesti magama ja…

sain teise kliendi paberite kohta puuduste kõrvaldamise määruse, kus SEESAMA LAUSE oli valesti. lahke kohtunikuabi pakkus ka nüüd ise välja õige sõnastuse, mis … trummipõrin ja fanfaarid … oli sama, mis ma eelmise kliendi reeglitesse alguses ise kirjutanud olin.

ärkasin ja uinusin veel paar korda. ja sain veel registriga ping-pongi mängida.