käisin koolitusel, kus osalejad majutati N lennuväebaasis ühte kasarmusse. meile anti kõrgtehnoloogilised pääsukaardid, mis näitasid kandja pilti vaid siis, kui neid sõrmejäljelugejaga varustatud nurgast õige sõrmega vajutati. minu kaart oli vist veidi rikkis, sest aeg-ajalt näitas ta hoopis mingeid suvalisi looduspilte. aga see selleks.

baasi lähedal oli pood, kust koolitujad võisid endale näksimist ostmas käia. läksin minagi. teel sinna märkasin kaht poissi tee peal mängimas. üks hakkas minu poole killustikku loopima. altkäe ja rahulikult, nii et jõudsin muretult eest ära astuda. äkki kükitas just kivi visanud jõnglane maha ja tema taga seisnud tatikas ründas mind viskenoaga. sain kerge peahaava; nuga lendas tee ääres kasvanud karuputkedesse, kust tatid seda välja õngitseda ei saanud.

üks tapmiskatse tehti mulle veel, aga selle üksikasjad unustasin ma ärgates ära.