kõndisin mööda sulalumist Pärnu maanteed Nõmmelt Pääsküla poole, otsides lumesulamisvee ojade ja loikude ning lörtsivaalude vahelt pisutki kuivemaid kohti, et oma niigi märgi kingi mitte päris läbi leotada. veidi pärast Hiiu raudteejaama märkasin, et teed katva jää- ja lumekihi sisse on tekkinud praod ning et asfaldi asemel on selle all hoopistükkis kiire vooluga jõgi, mis suuri jääpanku endaga kaasa kannab.

peagi ilmusid kusagilt oranžides tunkedes töölised, kes panku kangide ja kirkadega väiksemateks lõhkusid, et ummistusi ära hoida. üks säärane kangimees hakkas lammutama minu jalge all olevat jääpanka, mille kandevõimele see tegevus just liiga hästi ei mõjunud. karjusin ta peale, et lõpetagu, kuid sellest polnud abi.

enne, kui asi päriselt käest ära minna jõudis, ärkasin õnneks üles.