Aasta tagasi panin (juba kümnendat korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Lubasin, et püüan elada nii, et hiljem ei oleks piinavalt valus asjatult elatud aastate pärast. Tulemused:

• 25 loetud raamatut (tegelikult veidi rohkem, aga kõik ei saanud kirja pandud).
• 18 välisreisi, 55 reisipäeva, 7 külastatud riiki (mõnel reisil oli mitu riiki ja mõnes riigis käisin mitu korda). 12 tööreisi (21 p), 3 langevarjureisi (26 p), 2 reisi koos Petsiga (4 p) ja 1 omapäi (4 p). Lisaks sai kaks korda Saaremaal käidud — kõigepealt Petsiga hülgeid kaemas ja seejärel Parasummeril.
• 13 sukeldumist, neist enamik Eestis oma uue kuiva ülikonna, vesti ja reguga; Kaiciga koos käisime ka Nemo 33-s ära.
• 113 langevarjuhüpet, sh 3 Raplas, 25 Kuressaares, 39 Prostějovis ja 45 Sevillas. Aasta lõpu seisuga on mul 1448 hüpet sh 600 kaamerahüpet; vabalangemises olen veetnud 18h39′.
• Töökoht on endiselt Proact Estonia. Hollandi kolleegidega käimajoostud koostööprojekt on pälvinud positiivset tähelepanu ka grupi juhtkonna tasandil.
• Lisaks sai tiba pealt 2000 km tsikliga sõidetud, Kaitseliidu suurõppusel HUNT osaletud ja suurem osa baaskursusest läbitud, TÜ õigusteaduskonnas IT-õiguse magistriõppekava käivitamises osaletud ja sügisel õppejõuna Tartu vahet käidud ning ligi kaheaastase pausi järel Casa de Bailesse viiv tee taas üles leitud.
• Ajaloolise tõe huvides tuleb ära märkida ka fakt, et tänavu oli kaks kevadet 😉

Oma toas ringi vaadates näen ühes nurgas hüppe- ja teises sukeldumisvarustust, kolmandas välivormi koos juurdekuuluvaga. Tsikkel ootab talvekorteris ning liikumisharrastuse sildi all käib härra salsatrennis. Ilmselt on tegemist raskekujulise keskeakriisiga, mistõttu pean siinkohal kohaseks tsiteerida ekspeaministrit: “kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahangi elada”. 🙂

Ülesanne alanud aastaks: nii hoida (või natuke paremini)!