Originaal: We Need Copyright Reform, Not ACTA!
Autor: Marietje Schaake, MEP (D66)
Allikas: TorrentFreak.com, 2012-02-04
Tõlge: Peeter P. Mõtsküla peeterpaul@motskula.net

Euroopa Parlamendi liikmena tervitan ma südamest kasvavat tähelepanu, mida võltsimisvastane kaubanduslepe (ACTA) on viimastel nädalatel saanud. Massilise pahameeletormi tekkimine võttis omajagu aega, kuid protestihääled lähevad meie silme all üha valjemaks.

Internet on suurepärane vahend, juhtimaks poliitikute tähelepanu kõigile sellest lepingust tulenevaile ohtudele, just nii nagu internet oli vahendiks, mis võimaldas inimesed Ühendriikides SOPA ja PIPA eelnõude vastu mobiliseerida. Siiski, et mistahes lobitöö saaks olla mõjus, peab see tuginema faktidele. Informeerimatu kriitika aitab vaid ACTA toetajaid.

ACTA-st tulenevaid ohte ja riske tunnetavad nii sõnavabaduse kaitsjad kui ravimite kättesaadavuse eest seisjad. ACTA üritab lahendada hulka vägagi erinevaid probleeme, ning seepärast ei ole ta heaks lahenduseks ühelegi neist. Peale selle tekitab paljudele tõsist muret ACTA põhjustatav kaudne kahju.

Kahetsusväärselt ei ole äriühingute, valitsusväliste organisatsioonide ega poliitikute muretsemine viinud paremate tulemusteni. Osaliselt tuleneb see ACTA loomise ja läbirääkimiste läbipaistmatusest. Demokraatlikult valitud esindajana usun ma, et valitsuse roll ei ole iganenud ärimudelite kaitsmine ning ma pean meie ülesandeks tagada demokraatlik järelevalve.

Lisaks süvenemisele selle üksikasjadesse, mida ACTA teeb ja mida ta ei tee, on oluline astuda ka samm kaugemale ja vaadata suuremat pilti. Inimesena, kes toetab autoriõiguse reformi, ennekõike autoriõiguse seaduste harmoneerimist Euroopas, ei usu ma, et iganenud süsteemide rangem jõustamine võiks olla kasulik või oluline. Paljudel juhtudel ei ole jõustamine üleüldse võimalik, ning kindlasti mitte ilma inimeste põhiõigusi riivamata.

Ometi on meelelahutustööstus hakanud avaldama tugevat survet, jõustamaks autoriõiguse ajast ja arust juriidilisi konstruktsioone. ACTA lukustab iga selle allkirjastanud riigi autoriõiguse jõustamise süsteemi, piirates demokraatlike protsesside võimalust läbi viia reforme, mis on vajalikud, et viia meie seadused kooskõlla infoajastu vajadustega.

Infoühiskonna kiire areng ja umbes 15 viimase aasta jooksul aset leidnud innovatsioon on muutnud meie eluviisi. Interneti abiga saavad inimesed teostada oma info- ja sõnavabadust puudutavaid põhiõigusi. Inimõiguste rikkumisi dokumenteeritakse ja jagatakse üle maailma, ning viisid, mil me tarbime ja jagame infot ja kultuuri, sh uudiseid, muusikat ja filme, on alatiseks muutunud. Enamus autoriõiguse reeglitest loodi trükipressi jaoks ja kodifitseeriti rahvusvaheliselt ammu enne raadio leiutamist.

Mõned Euroopa Liidu kõige tähtsamad internetti reguleerivad seadused pandi paika enne sotsiaalmeedia ja inimeselt-inimesele jagamise esiletõusu. 2000. aasta e-kaubanduse direktiiv ja 2001. aasta autoriõiguse direktiiv võeti vastu, ette nägemata uusi teenuseid, mis on välja töötatud viimase 10 aasta jooksul. Ikka ja jälle on leidnud kinnitust, et direktiivid ja neid jõustavad siseriiklikud seadused ei vasta vahetult nende kehtestamise järel alanud digiajastu vajadustele. Euroopa autoriõiguse fragmenteeritus asetab oma kultuurilise rikkuse poolest tuntud Euroopa Liidu Ameerika Ühendriikidega võrreldes ebasoodsasse konkurentsisituatsiooni.

Autoriõigus ja e-kaubandus peavad vastama arenenud infoühiskonna vajadustele, milles me täna elame. Võimaldamaks digitaalse ühisturu õitsengut Euroopas, peame analüüsima viimase 12 aasta internetti puutuvat kohtupraktikat ning kuulama loojaid, innovaatoreid ja tarbijaid. Kui me soovime hästi teenida tarbijaid, kunstnikke ja ettevõtjaid, peame leidma autoriõiguse uue tasakaalu. Autoriõiguse iga aspekt vajab arutamist: ainuõigused, piirangud ja erandid, kollektiivne haldamine, jõustamine jne. Alles seejärel peaksime arutama, milliste vahenditega jõustada seda uut tasakaalustatud autoriõigust rahvusvahelisel areenil, olgu siis ACTA või millegi muuga.

ACTA-t ei tohi vastu võtta. Keskendugem reformidele, mis laseksid interneti võimalustel õitsele puhkeda, selle asemel, et lubada iganenud ärimudelitel piirata vaba turgu ja publikut kriminaliseerida. Ka võltsravimitest tulenevad terviseriskid väärivad ACTA pakutavaist paremaid lahendusi. Liituge minuga, sõnastades oma muresid selle lepinguga seoses, et saaksime sisse seada 21. sajandile sobivad paindlikud autoriõiguse reeglid.