Eesti internetiaktivistid kahtlustavad valitsust katses seada rahvusvaheliste megakorporatsioonide huve kaitstes suurde ohtu interneti tulevik, sõnavabadus, inimõigused ja nii Eesti kui Euroopa majandus. Vabariigi peaminister ütleb avalikult, et tema arvates on ACTA kasulikkuses kahtlejad seemneid söönud ja soovitab neil mütsi sisse fooliumi panna või kusagilt abi otsida.

Nii ACTA pooldajate kui vastaste argumendid tuginevad peamiselt sellele, mida nad on lepingu kohta kuulnud või lugenud; konkreetseid viiteid hüsteeriliste avalduste esitamiseni viinud lepingu ja asjassepuutuvate seaduste tekstidele tehakse kui üldse, siis üksikuid. Faktiliste küsimuste ja ratsionaalsete argumentide esitamise asemel keskendutakse vastaspoole naeruvääristamisele, kohkumata tagasi argumentum ad hominem jt demagoogiavõtete kasutamise eest.

 

Euroopa Komisjon on teinud Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku ACTA sõlmimiseks (eesti keeles, inglise keeles).

Ettepaneku seletuskirjas väidab Komisjon, et Euroopa Parlament võttis 24. novembril 2010 vastu ACTA-t toetava resolutsiooni. VoteWatch.eu andmetel lükkas Parlament sel päeval tagasi ACTA-ga “kinnisilmi” liitumise vastase resolutsiooni. Väide, et vihma ei sadanud, ei ole samatähenduslik väitega, et päike paistis.

Seletuskirja p 2 kohaselt on lepingu sõlmimine “kasulik ELi eksportivatele õiguste omanikele, kes [—] kannatavad praegu [—] õiguste süstemaatiliste ja laialdaste rikkumiste pärast välismaal.” Lepingu poolteks on EL ja selle liikmesriikide kõrval USA, Austraalia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, Maroko, Mehhiko, Singapur, Šveits ja Uus-Meremaa. Mina ei tea, millistes neist riikidest toimub praegu ELi eksportijate intellektuaalomandi õiguste süstemaatiline ja laialdane rikkumine.

Ettepanekus sisalduva nõukogu otsuse sissejuhatuses mainitakse Euroopa Parlamendi nõusolekut, mille avaldamisviide on Komisjoni ettepaneku eestikeelses tekstis “ELT C , , lk .”. Kui Parlamendi nõusolek puudub, siis miks tegi Komisjon selle olemasolu eeldava ettepaneku nõusoleku olemasolust hoolimata? Kui nõusolek on olemas, siis miks ei pidanud Komisjon vajalikuks või võimalikuks sellele korrektselt viidata?

 

Välisministeerium kinnitab, et Eestile on ACTA-ga liitumine kasulik, kuna see aitab paremini kaitsta Eesti autorite huve teistes riikides ning näitab, et me ei toeta intellektuaalomandi vargust ja võltsingutega kauplemist. Seejuures ei olevat meil vaja oma olemasolevaid õigusakte muuta.

Lepingu art 27 lg 2 juurde kuuluva joonealuse märkuse nr 16 kohaselt tuleb, ilma et see piiraks lepinguosalise seaduslikku õigust võtta vastu või säilitada kord, millega piiratakse internetiteenuse pakkujate vastutust või nende suhtes kohaldatavaid õiguskaitsevahendeid, tagada õiguste omanike õiguspäraste huvide kaitse. Parandage mind, kui ma eksin, kuid mina ei oska seda lauset tõlgendada muul viisil kui nii, et juhul, kui liikmesriik ei suuda (või ei taha) näidata, et õiguste omanike huvid on jätkuvalt kaitstud, ei tohi ta internetiteenuse pakkujate vastutust piirata. St Eesti võimud võivad end lähiajal leida valiku eest, kas tunnistada kehtetuks infoühiskonna teenuse seaduse paragrahvid 8-10 või veenda ACTA Komiteed selles, et õiguste omanike huvid on nende sätete jõussejäämisest hoolimata piisavalt hästi kaitstud.

 

Ma ei tea, kas keegi on Eestis läbi viinud ACTA sõlmimise või sõlmimatajätmise õiguslike, majanduslike ja poliitiliste mõjude analüüsi või mitte. Aga väited “selle lepingu sõlmimine ei muuda Eestis midagi” ja “selle lepingu sõlmimine on Eestile väga kasulik” ühes lauses ei kõla loogiliselt. Kui see midagi ei muuda, siis miks näha nii palju vaeva selle läbisurumisega? Ja kui see väärib ärategemist, siis mida see ikkagi muudab?