Valimisplatvormid 2011: esmamuljed
Jätkates valmistumist lähenevateks Riigikogu valimisteks võtsin kätte ja lugesin läbi kuue suurema erakonna platvormid. Alljärgnevalt jagan oma esmamuljeid, mis puudutavad peamiselt vormilisi küsimusi.
Miks valimisprogrammide puhul üldse vormist rääkida? Sisu on ju palju olulisem.
Tõsi, sisu peaks olema määrav. Aga vorm määrab suuresti ära selle, kas sisu auditooriumini jõuab või mitte. Ja kuna lugejad on erinevad, siis tuleb oma sõnumi võimalikult laiast levitamisest huvitatud erakonnal vaeva näha ka selle valamisega erinevatesse vormidesse. Selles osas on konkurentsitult enim panustanud Reformierakond (RE), kelle platvorm on saadaval nii terviktekstina (HTML, PDF, küljendatud PDF) kui ka peatükkideks liigendatuna (HTML). Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) platvorm on kättesaadav nii PDF-tervikteksti kui HTML-vormingus peatükkidena. Eestimaa Rohelised ja vabad kodanikud (ERVK) ning Eestimaa Rahvaliit (ERL) on piirdunud HTML-tervikteksti ja Keskerakond (KE) ainult PDF-tervikteksti avaldamisega. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) platvorm on mu meelest kõige segasemalt esitatud — 100 punktist koosneva valitsemisprogrammi (HTML) kõrval on rida teemapõhiseid poliitikadokumente, millest osa pelgalt kordavad põhidokumendi vastavaid jaotusi, osa pakuvad täiendavaid detaile ning osa on vaat et iseseisvad programmid.
Teksti liigenduse poolest on mulle meelepäraseim SDE platvorm, mille iga peatükk on jagatud kolmeks alajaotiseks — tänane olukord, visioon ja meetmed. Ülejäänud programmides on iga peatüki alguses natuke sissejuhatavat juttu, millele järgnevad meetmete kirjeldused (mõnikord koos põhjenduste-selgitustega, mõnikord ilma) ja/või lubadused ja loosungid. IRL on ka selles osas kõige nutusemas seisus — jääb mulje, et nende platvorm on erinevate inimeste poolt erinevatel aegadel kirjutatud tükkidest “kokku visatud”; dokumendi struktuurne loogika on visuaalselt väga raskesti hoomatav.
RE, SDE ja KE on ilmselt viitsinud vaeva näha oma programmidokumentide keele- ja stiilitoimetamisega. Eesti keele tähtsust oma retoorikas rõhutav IRL jääb aga ka selles osas mustaks lambaks.
Kuigi Eestis peaks praegu valitava Riigikogu volituste kehtimise ajal olema ametlikuks maksevahendiks euro, on nii SDE kui IRL-i poliitikud valimisplatvorme kokku kirjutades ilmselgelt mõelnud ja arvutanud kroonides. Nii lubavad sotsid hüvitada pensionäridele hambaravi kulutisi kuni 255,65 euro ulatuses 3 aasta jooksul, IRL aga toetab FIE-dest metsaomanikele võimaluse andmist müüa 3 aasta jooksul tulumaksuvabalt kuni 135 000 krooni eest metsamaterjali.
Oma seisukohtade väljendamise stiililt jagunevad erakonnad tegijateks ja arvajateks. Tegijad (RE, SDE, IRL ja KE) kasutavad väljendeid “teeme, toetame, suuname, muudame, tõstame, langetame jne”. KE esineb lisaks ka vingujate kategoorias, kirjutades nii mõnegi peatüki sissejuhatuses, kuidas RE ja IRL on Eesti elu nässu keeranud. Arvajad on ERVK ja ERL: esimese valimislubadused on esitatud kujul “On aeg teha / saada / kasutada / arendada” ning teine “soovib, hindab, peab vajalikuks ja soovitab”.
Minu “sõelast” on tänaseks kindlalt läbi vajunud ERL ja KE. Esimene seetõttu, et nad pole suutnud välja käia ei konkreetset tegevuskava ega isegi ühe Riigikogu jagu kandidaate ning teine seepärast, et on raisanud oma energiat konstruktiivse tegevuskava väljatöötamise asemel sellele, et näidata, kui halvad kõik ülejäänud erakonnad on.
Ülejäänute programmidest loodan veel enne valimisi üht-teist ka sisuliselt arvata.