1. juulil jõustuvad uued domeenireeglid, mille kohaselt muutuvad .ee domeenid kõigile soovijatele kättesaadavaks. Tõsi, üsna soolase tasu eest. Sama puudutab ka eraisikutele mõeldud .pri.ee domeene, mille kohta on hakatud avaldama teravat kriitikat ning mille vastu on juba korraldatud pikett ja petitsioon.

Piketeerijate kolmest põhiargumendist (Eesti internet muutub ärakolivate või -kaduvate domeenide võrra vaesemaks; tasuta isiklik domeeninimi soodustab veebilehtede loomise oskuste teket; eradomeenid ei konkureeri .ee tippdomeeniga) toetan ma kindlasti esimest ja viimast. Teine väide aga tundub mulle üsna otsitud olema. Oma veebilehti võib igaüks südamerahuga treida mistahes aadressil; minunimi.pri.ee ei ole millegi poolest parem kui minunimi.edicypages.com või minunimi.majutuspakkuja.ee või minunimi.tk.

Aga miks mitte hoopis eesnimi.perenimi.eesti.ee või isikukood.eesti.ee või mõlemad (üksteise aliastena, täpselt samuti, nagu meiliaadressid eesnimi.perenimi@eesti.ee ja isikukood@eesti.ee)? Ma ei näe ühtki reaalset põhjust, miks eesti.ee domeeni omanik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ei võiks seda teha ning ma olen täiesti veendunud, et Eestis leidub registripidajaid, kes oleksid nii valmis kui võimelised vajaliku infrastruktuuri pro bono püsti panema ja käigus hoidma. Ning erinevalt kukimuki.pri.ee tüüpi aadressidest oleksid eesti.ee aadressid ka reaalselt leitavad.

Tegelikult on küsimus selles, kellele on kasulik, et e-Eestis läheksid asjad just selles suunas, kuhu Eesti Interneti SA neid praegu lükata püüab.

P.S. mulle isiklikult ei kuulu ega ole kunagi kuulunud ühtki .ee ega .pri.ee domeeni. Ma kuulun kahte .ee domeeni kasutavasse mittetulundusühingusse ning ühte .ee domeeni kasutavasse mitteformaalsesse ühendusse. Mulle kuulub üks (seni veel) .ee domeeni kasutav osaühing.