Esimene TEDxTallinn on minevik.

Veetsin minagi oma reedese päeva KUMUs ning olen jätkuvalt arvamusel, et see aeg oli hästi kulutatud. Aitäh esinejatele ning surematu au ja kuulsus korraldajatele!

Mõned mu tuttavad, kes konverentsi võrgu vahendusel jälgisid, pahandasid, et seal ei jagatud maailmarevolutsioonilise tähtsusega uut teavet. Tõsi ta on — ei jagatudki. Aga see ei olegi mu meelest TEDx-i (ega ka “suure” TED-i) eesmärk.

Mina sain sealt inspiratsiooni, kuulates-vaadates väga erinevate elualade inimesi rääkimas sellest, kuidas nad on ära teinud asju, mille ärategemist neid ümbritsevad inimesed (ja mõnikord ka nad ise) esialgu võimalikuks pole pidanud.

Vahet pole, kas jutt käib sellest, kuidas sisuliselt ilma rahata lava pöörlema panna või kuidas oma peas möllavad mustmiljon ideed tegudeks teha või kuidas pärast pooltteist kuud teispoolsusest tagasi tulla. TEDsterid räägivad Oma Lugusid. Ja igas sellises loos on midagi, mis kedagi kuidagi puudutab, tiivustab või kaasa ja edasi mõtlema ärgitab.

Ja veel üks asi. TEDxTallinn oli järjekordne tõestus kogukondliku tegutsemise võimalikkusest ja võimekusest. Suuri asju saab teha ka ilma otsest majanduslikku kasu taotlemata.