EURES (ec.europa.eu/eures) ei ole küll päris kodumaine tööportaal, kuid… “olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” Tänase seisuga sisaldab EURESe andmebaas 728 092 vaba töökohta, 364 060 CV-d ja 20 241 registreeritud tööandjat.

Töökohtade otsing tundub esmapilgul lihtne, aga osutub praktikas ebameeldivalt keeruliseks. Vabade töökohtade valiku sektsioonis tuleb (1) amet valida menüüst (kolmetasemeline rippmenüü nagu CV-Online’is ja CV Keskuseski, aga neist erineva struktuuriga), (2) kasutada erioskuste või ametinimetuste otsingut, (3) sisestada märksõna või (4) sisestada riiklik viitenumber. Neli erinevat võimalust, kusjuures teine ja kolmas tunduvad kahtlaselt sarnased (aga ei ole seda mitte) ja neljas on tavainimese jaoks täielik abrakadabra. Õigete valikute ülesleidmine ametite menüüst on minusugusele topelthariduse ja kireva kogemusega tegelasele muidugi paras piin, eriti arvestades asjaolu, et mitut valikut ühte otsingusse kombineerida ei saa.

Seejärel tuleb valida kuupäevad (kuulutuse sisestamine ja lepingu pikkus) ning töökoha asukoht (mida ei peeta otsingust otsingusse meeles, vaid mis tuleb iga kord uuesti määrata ka siis, kui ma olen öeldnud, et mulle sobivad kõik riigid).

Vajutus nupule “Otsi” toob ekraanile nimekirja riikidest, kus otsingukriteeriumitele vastavaid tööpakkumisi leidub. Sealt edasi klõpsides kuvatakse pakkumiste lühikokkuvõtted ja nende juurest omakorda on võimalik siirduda kuulutuste täistekste lugema.

Tööpakkumised esitatakse selles keeles, milles nad on sisestatud. Samas puudub võimalus tööpakkumisi sisestuskeele järgi filtreerida, mis on mu meelest nõme. Tõsi, toiidupoe müüja peab kohalikku keelt valdama, aga mitmetes valdkondades on spetsialistil või juhil võimalik tööd leida ka mõnd “rahvusvahelise suhtlemise keelt” osates.

Teine täbarus on see, et mitmeid tööpakkumisi näidatakse kahe- või enamakordselt. Ma ei tea, kas tegemist on otsingumootori vea või topelt sisestatud andmetega, aga häiriv on see igatahes.

Kolmas probleem seisneb selles, et enamik töökuulutustest on EURESe andmebaasi sattunud mitte otse tööandjailt, vaid siseriiklike töövahendajate kaudu. Seepärast on tihtilugu üsna raske tuvastada, millisest konkreetsest tööandjast jutt käib (osa vahendajaid varjavad oma klientide andmeid). Samuti puudub standardne mehhanism kandideerimiseks.

Aga olgu, hakkame süsteemi kasutajaks. Klõpsates nupule ‘Loo “Minu EURESe” konto’ saan võimaluse läbi lugeda kaks ja pool ekraanitäit privaatsusteadet ja eritingimusi. Teadupärast ollakse Euroopas isikuandmete töötlemise osas märksa tundlikumad kui mitmetes muudes maailmajagudes, nii et see on vist paratamatus. Muide, 12 nädalat uuendamata CV-d peidetakse tööandjate eest ära ning kaks aastat kasutamata kasutajakontod kustutatakse süsteemist. Mõistlik. Kinnitan ja lähen edasi.

Kasutajakonto tehtud (osa väljasid on nõutavad, aga sinna võib vabalt sisestada mida iganes), saangi siirduda oma CV-d koostama. Selleks pean esmalt valima CV keele, kusjuures toetatud on kõik Euroopa Majanduspiirkonna ametlikud keeled. Hiljem tekib teiste keelevariantide lisamisel võimalus andmeid mõnest juba olemasolevast variandist kopeerida.

CV sisestatakse osade kaupa — isikuandmed, töökogemus, haridus ja väljaõpe, keel, oskused ja vilumused, juhiluba, täiendav teave ja lisad, kutseala, asukoht, tingimused. Sisestusliidese loogilisele ülesehitusele pole suurt midagi ette heita, aga visuaalse disaini ja kasutusmugavuse osas jääb siin üht-teist soovida. Millegipärast on mitmed vormid nii laiad, et kõigi väljade nägemiseks on vaja paremale-vasakule kerida.

Tööandjale muutub CV nähtavaks alles siis, kui selle olekuks on märgitud “Valmis” ning kasutaja ei ole pidanud vajalikuks end varjata. Samuti võib kasutaja oma CV anonüümseks jätta.

CV valmis, võib kasutaja selle Europassi formaadis alla laadida, kusjuures toetatavad failivormingud on Microsoft Word, OpenOffice.org, Adobe PDF ja Europass XML. Tegelikult õnnestus mul koos sisuga kätte saada ainult viimane; kõik ülejäänud tulid millegipärast vaid Europassi päist sisaldavate dokumendipõhjadena.

Kokkuvõte

Eesti mastaabis hiiglasuur tööpakkumiste arv võib esialgu magnetina mõjuda, aga selle esmamulje rikuvad ebamugav otsingusüsteem, tüütud topeltkirjed otsingutulemustes ja kohatine ebaselgus kandideerimisvõimaluste osas. Ning kui juba Europassi allalaadimist võimaldada, siis miks ei ole lubatud olemasoleva Europassi üleslaadimine?

Andmebaaside mitmekeelsus on kahe teraga mõõk. Ühest küljest on tore, et nii tööotsijad kui -pakkujad saavad oma andmeid sisestada oma emakeeles. Aga mis on andmesisestajatele mugav, ei ole seda andmekasutajate jaoks teps mitte.

Vt ka: Tööportaalide tuleproov