Ma saan vee all hingata
Nädalavahetusel võtsin välja oma jõulukingituse — PADI OWD kursuse teooria- ja basseinitunnid sukeldumisklubis TopDiving — ning olen nüüd OWD Referral paberi õnnelik omanik. Meresukeldumised võtan ette märtsis Mauritiusel.
Teooriaeksamil (4×10 + 50 küsimust) sain kokku 86 punkti; kaks vale vastust olid tõlgendamise küsimus, üks oli päriselt vale ja üks oli idiootlik näpuviga — mõtlesin üht, aga tõmbasin risti hoopis teise kasti. Aga ega seal tegelikult mingit raketiteadust ei olnudki; ka sukeldumistabelid osutusid mulle kergesti mõistetavateks.
Enne basseini olin pisut närvis, kuna pulmareisil Horvaatias tehtud proovisukeldumisel kippus mul hingamine käest ära minema. Esimesed paar minutit Keila Tervisekeskuse vees ei tundunud just kõige lubavamad, aga regu puhastamise harjutuse järel läks hingamine iseenesest korda ja edasine oli lust ja lillepidu. Kui kõik koolitusprogrammis ette nähtud harjutused tehtud saime, ronis instruktor Karel Bernard (väga lahe ja asjalik vend, soovitan) veest välja ning lubas minul ja mu paarilisel niikaua edasi mulistada, kuni ühel meist õhk punasesse ehk 50 atmosfäärini vajub. Kokku saime nii umbes kaks tundi põhjaaega.
Eks näis, mida ma pärast meresukeldumisi arvan, aga kõigi eelduste kohaselt tuleb OWD-le võimalikult kiiresti AOWD otsa võtta, et saaksin minna põnevamatesse kohtadesse ja sügavamale kui 18 meetrit.