Olime peaaegu kontorisse jõudmas, kui tuli fooris kolletama hakkas. Margus vajutas pedaali ja rendiautol käis ratas korraks all ringi. Teisel pool teed käivitas miilits motika, pani diskotuled peale ja järgnes meile parklasse. Kohe tuli ka teine samasugune.

Dokumendid kontrollitud, asus esimene poolits trahvikviitungit koostama, teine aga viskas niisama nalja ja uuris, kuidas Eestimaal elu edeneb. Uskumatu, kuid tõsi — kaks suvalist San José politseinikut teadsid, et a) Eesti on olemas, b) Eesti oli omal ajal Nõukogude liiduvabariik, c) eesti keel ei ole üldse vene keele moodi, d) ungari keel on eesti ja soome sugulaskeel. Lisaks saime teada, et Californias on kummivilistamine liikluseeskirjaga keelatud ning et SWAG (scientific wild-ass guess) tähendab umbes täpselt sedasama, mida füsioloogilis-arhitektuuriline meetod.

Kui Margus palus trahvinõude endale Elbooniasse postitada, küsisid poolitsad lõbusasti irvitades, kas me sageli kohalikke sedasi kotime; selgus, et nad ei olnud Dilberti püsilugejad, mistõttu pidime neile pisut taustainfot jagama. Kuulnud, et elboonlased käivad pika hõlsti ja kõrge mütsiga, teatas pikem miilits, et neil on USAs ka sellised tegelased olemas, aga et siin kutsutakse neid kukluxklanlasteks.

Ühtlasi saime teada, et kui Margus 14. jaanuariks trahvi ära ei maksa ega seda California osariigi kohtus (edukalt) ei vaidlusta, siis paneb järgmine politseinik, kes ta kätte saab, ta pikema jututa kinnimajja.

Samal ajal jõudis suure maasturiga kohale ka kolmas politseinik, kellele esimene uhkelt teatas, et see trahvikviitung, mida ta praegu kirjutab, saab kaugele Eestimaale saadetud. Ilmselt on tal õhtul ka kodus lastele üht-teist põnevat rääkida 😉