Nädalalõpp algas reede hommikul Peeter Karli sünnipäeva tordiga. Siis natuke tööd, suurem sünnipäevapidu ja päeva lõpetuseks tõi Peeter langevarjuritele kasti. Kolmeaastasele kohaselt ei olnud kastis mitte õlu, vaid jäätis.

Foto: Villem Alango

Laupäeval pidi ilm kella kolmest käest ära minema, läks aga alles kell 1515. Järjekordne kinnitus sellele, et meteorolooge ei saa uskuda :p Kolm tõusu saime siiski tehtud. Tegelikult oleks isegi viis saanud, kui me poleks hommikul tund aega uimerdanud ja kui Arsen ei oleks üht oma kottvarjurit puu otsa sokutanud, keda sealt kopteriga ära tuli kiskuda. Mina käisin kaks korda üleval, et oma uusi lennuriideid testida. Kõigepealt lendasin tiibadega (aga Kiku ja TSoome 2way puhul pole vaja mitte tiibu, vaid tina) ja siis FF-jakiga (umbes 90-kilose patsiendiga Ekstremist ei ole probleem).

Pühapäev algas kell 0630. Omlett pannile, asjad-naised-lapsed autosse ja Varstu. Tee peal käisime Soesaadust läbi, haarasime Peetri sinnajäänud asjad ja kolmeliitrise purgitäie maasikaid kaasa. Varstu lennuvälja avamispidustused kujunesid vaat et parimaks lennupäevaks, kus ma ELAKiga osalenud olen. Kohapeal saime viis tõusu, lisaks hüpati sinnalennult Varstus ja tagasilennult Kuusikul ja päeva lõpuks tehti Kuusikul veel kaks tõusu. Ise käisin üleval neli korda; uued riided vajavad ikka veel harjumist — kippusin kõrgele jääma, aga võiksin märksa agressiivsemalt lennata.

Tagasi koju jõudnud, läksid Alice ja Peeter Karl enam-vähem kohe magama. Mina panin nädalavahetusel kogunenud videomaterjali üles ja lahkusin ka ise unemaale.