Ettevõtja-kosmonaut-filantroop-visionäär Mark Shuttleworth avaldas oma blogis mõtlemapaneva artikli maailmamajanduses ja finantsturgudel praegu aset leidvate sündmuste kohta. Paralleelid Eestis toimuvaga on märgatavad ning mitte just meeliülendavad.

Shuttleworth väidab, et USA Föderaalreservi eilne intressilangetamine ei suuda Ühendriikide majandust langusest välja tuua. Mitmed majandusteadlased ja -tegelased usuvad, et intressimäärade alandamine on raskustesse sattunud finantsturgudele päästerõngaks, kuna toob turule uut raha. (Laenu)raha kerge kättesaadavus ajendab inimesi aktsiatesse investeerima ning nii tekitatud nõudlus surub börsi taas tõusule; krahhi asemel on tulemuseks “pehme maandumine”.

Madalate intressimääradega aga kaasneb reeglina inflatsioon, kuid USA-s seda ei täheldatud; asjatundjad selgitasid seda tootlikkuse tõusuga. Analüütikutel jäi aga kahe silma vahele tõsiasi, et tootlikkus tõusis järsult hoopis Hiinas ning ameeriklaste kokkulaenatud ja börsil võimendatud raha hakkas odavate importkaupade kasvava tarbimise tagajärjel riigist järjest kiirenevalt välja voolama.

Aktsiate kõrval surus odav laenuraha üles ka kinnisvarahinnad. Nüüd hakkasid end jõukatena tundma mitte ainult finantsinvestorid, vaid ka (laenatud rahaga ostetud) kinnisvara omanikud, st väga suur hulk ameeriklasi. Nüüd tulid mitmed “finantsinnovaatorid” välja uute laenutoodetega, mis andsid inimestele võimaluse muuta oma (osaliselt või täielikult) kinnimakstud kodu omalaadi “raha-automaadiks” ja kulutada raha, mida neil tegelikult ei olnud.

Tagasi Eestisse.

Rootsi pankade raha liigub aktsiatesse, tarbimisse ja kinnisvarasse. Jooksevkonto saldo püsib negatiivne. Inflatsiooni selgitatakse nii tootlikkuse kasvuga kui hindade ja palkade “paratamatu” lähenemisega jõukamate Euroopa riikide tasemele. Pangad pakuvad rõõmsasti kodukapitalilaenusid. Piiks-piiks ja raha tuleb. Valitsus otsib võimalusi “pehmeks maandumiseks”.

Vanasõna “võlg on võõra oma” paistab kõigil meelest läinud olevat.