We’ll come to Elbonia.
Eestlastel on kombeks ilkuda ameeriklaste üle, kes arvavad, et France on Euroopa pealinn. Aga kas me oleme ise targemad? Tundub, et oma naba imetlemine on teisele eestlasele sitakeeramise kõrval üks siinse rahvakillu peamine tegevusala.
Pisut rohkem kui 25 tunni eest liitus Eesti Vabariik Schengeni viisaruumiga. Üksikute eranditega (peamiselt Lõuna-Eesti kohalikud lehed) vaevus press kajastama vaid piiride avamise pidulikku tähistamist, kus kohalikud külaVIPid pööblile lehvitamas käisid. Infot selle kohta, mida Schengen meile tähendab, millal liitumine toimub (kas teadsite, et Eesti lennujaamades hakkavad Schengeni reeglid kehtima alles 28. (mõningail andmetel 30.) märtsil?) või mida peab inimene Schengeni riikides reisides teadma, pidi huviline otsima Wikipediast, mitte kodumaistest uudistekanaleist ega valitsusasutuste infolehtedelt. Ja õige kah, see Schengen on mingi mõttetu eurovärk, mis Tõelist Eestlast ei koti.
Pisut vähem kui 10 päeva pärast võetakse Maltal ja Küprosel kasutusele euro. Eesti Päevalehe Ärilehes ilmus selle kohta pisike nupp. Postimees ei ole pidanud vajalikuks sellest üldse midagi kirjutada. SL Õhtulehte ja Delfit ma ei loe, aga julgen arvata, et neid huvitab maailmas ja Euroopas toimuvast märksa rohkem see, kellega mingit kohalikku moosekanti või ärimeesnossovit mõnes pede- või muidubaaris nähtud on. Eesti kroon on ju nii ilus ja maailmamajanduse tõmbetuulte eest kõvasti kaitstud raha, et meile pole neid eurosid vajagi.
English-speaking people can read more about Estonia.