Ennevanasti kuulus kunst rahvale. Ning ma ei pea siinkohal silmas mitte Nõukogude kultuuripoliitikat, vaid muistendeid, rahvalaule ja koopamaalinguid.

Hulk aega hiljem leiutati trükimasin ning Inglismaal võeti kirjastajate survel vastu maailma esimene autoriõiguse seadus, Anne statuut. Kunst hakkas kuuluma rahale.

Veel veidi hiljem mõeldi välja Internet ning mõnedel inimestel tekkis idee, et tegelikult võiks iga teose autor ise otsustada, kes ja kuidas tema teoseid kasutada, levitada, täiendada ja teiste teostega ühendada tohib. Kunst kuulub kunstnikule.

Seda eesmärki on võimalik saavutada Creative Commons ja Open Source litsentside abil.

Neid teemasid käsitlesin eile Väimelas E-ülikooli koolitusseminaril. Slaidid kah: