Ma ei tea, miks, aga Boston hakkas mulle esimesest pilgust meeldima. “Päris” Boston on mõnusalt pisike — elanikkonnalt umbes poolteist ja maismaapindalalt pisut alla ühe Tallinna. Bostoni linnastu ehk “Suurem Boston“, mille elanikest jätkuks rohkem kui kolmele Eestile, aga kataks pisut üle neljandiku Eesti pinnast.

Boston jätab meeldivalt rohelise mulje ning lisaks sellele laiutab keset linna meri. Minu arvates on (soovitavalt laevatatava) veekogu olemasolu ühe korraliku linna jaoks hädavajalik. Isegi Tallinnast võib pikapeale asja saada, kui sadamapiirkond kunagi korralikult välja saab arendatud.

Bostoni puhul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et kohalikus õlletehases pruulitav “Samuel Adams” on sõltumatu Eesti eksperdi poolt täiesti joodavaks tunnistatud.