noktum arvas mu eilse postituse venekeelset tõlget (спасибо, gynter!) kommenteerides, et aastaraamatupeituse taga võib olla KAPO soov jätta endale võimalus rääkida täna üht ja homme hoopis teist juttu — mustmiljonis eksemplaris võrku riputatud materjali hilisem “kohendamine” ei ole teadupärast triviaalne ülesanne. Mina ei taha seda KAPO-st hästi uskuda, aga tõsi ta on, et nii Eesti kui muu maailma e-ajalehtedes avaldatud uudised ja artiklid kipuvad teinekord kaduma või muutuma.

Küll aga tahan ma uskuda, et mõned minust palju helgemad pead treivad varsti valmis sellise infotehnoloogilise lahenduse, mis võimaldaks mistahes elektroonilisele infoühikule tõestusväärtusega ajatempli külge kleepida ning tulemuse mingisse globaalsesse ning ilma keskserveriteta toimivasse hajutatud salvestusvõrku laadida, kust mitte keegi seda enam maha ei saaks kustutada.