Nõuka ajal küsiti lastelt ikka, kelleks nad saada tahavad. Täna käisime Alice’iga lasteaias Peeter Karli arenguvestlusel. Sinna sõites kujutasin ette umbes järgmist dialoogi:

— Kellena sa näed ennast viie aasta pärast?
— ANNA PALL!

Tegelikult ei olnud asi sugugi nii jabur. Põnn ise magas vestluse sõna otseses mõttes maha. Küll aga istusid laua ääres tema vanemad ja kasvatajad õpetajad ning arutasid, kuidas poisil siiani läinud on ning millele peaks nii kodus kui lasteaias edaspidi senisest rohkem tähelepanu pöörama. Lõppjäreldus oli igatahes, et oma vanuse kohta on Peeter Karl üks päris asjalik tegelane ning laias laastus võib tema kasvatamist (vastik sõna, aga “kasvamiseks ja arenguks tingimuste loomine” on see-eest nõmedalt lohisev väljend) samas vaimus jätkata.