Läinud sügisel oli mul reaalne võimalus kinga saada. Põhjus selles, et mina ja mu uus ülemus ei suutnud üksteisega piisavalt kiiresti kohaneda. Aasta lõpuks aga olime suutnud üles leida teineteise positiivsed omadused ning jõuda olukorda, kus me oleme võimelised teineteist täiendades reaalseid tulemusi saavutama; kinga asemel sain hoopis väikese ametikõrgenduse. Täna on minu vedada pisike, aga kuri (loe: tubli) tehniliste teenuste tiim. Seega olen keskastme juht ehk — nagu üks mu hea tuttav kunagi defineeris — pooljuht.

Mida ma siis oma töises rollis tähtsaks pean? Kõige laiemas laastus kahte asja: eestvedamist (leadership) ja võimaldamist (facilitation). Mida need minu jaoks tähendavad? Eestvedamine tähendab minu jaoks eelkõige seda, et ma võtan omaks ja “müün” seejärel oma meeskonnale maha nii ettevõtte kui oma osakonna eesmärgid. Võimaldamine tähendab seda:

1. et mu tiimi liikmetel oleks, mida teha;
2. et neil oleks, millega seda teha; ja
3. et neil ei oleks midagi, mis takistaks neid seda tegemast.

Ning kuna mind on õnnistatud vaid väga heade töötajatega, võin üsna kindlalt väita, et alanud aasta saab olema pingeline, ent tulemuslik.