Kaks aastat tagasi panin (juba 15. korda) kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Aga mullu jäid kokkuvõtted tegemata ja uued soovid kirja panemata. Püüan siiski mälu järgi midagi taastada.

Aasta superhitt oli muidugimõista CoVID-19 pandeemia ja kõik sellega kaasnev, mis muutis mulle juba varem idiootlikuna tundunud tööintervjuuküsimuse “kus sa näed end viie aasta pärast?” täiesti absurdseks. Julgen arvata, et mitte keegi ei osanud veel 2019. aasta varasügisel ette kujutada, millises maailmas ta kõigest aasta pärast elab.

  • KULTUUR. Goodreads’i väitel õnnestus mul läbi lugeda massiivsed 7 raamatut, mille hulka kuulus ka venekeelne “Мастер и Маргарита” – raamat, mille autori keelekasutuse ilule pidin nii umbes 20 aastat tagasi alla vanduma. Teatris sai käidud samuti 7 korda; meeldejäävaimad olid Vanemuise “Meister ja Margarita” ning Ugala “HAPKOMAH”. No ja siis muidugi need ärajäänud ja edasilükatud etendused… kuradi koroona! Kinno jõudsin pisut rohkem, kokku 10 korral; meeldejäävaim oli venelaste “Kooma”, mis pisut mu oma unenäomaailmu meenutas. Kontsertidest oli plaanis ridamisi vanemat ja uuemat raskemetalli – Rammstein, Judas Priest. Helloween – aga… kuradi koroona!

  • REISIMISEST pole peaaegu midagi rääkida. Kuradi koroona! Kristiinaga käisime Võhandu jõel kanuutamas ja puu otsas magamas ning siis võtsime lapsed kaasa ja käisime matkaautoga Nordkapis ära.

  • LANGEVARJUTAMISEST (4 hüpet) ja SUKELDUMISEST (2 sukeldumist) pole suurt midagi rääkida. Eesti Langevarjuklubi 2000. aastast alates suviti toimunud rahvusvaheline hüppelaager Parasummer jäi ära, sest me lihtsalt ei julgenud teist lennukit tellida, riskides sellega, et piirid kinni jäävad. Aga selle asemel korraldasime väikese, oma klubi inimestele mõeldud skills camp tüüpi treeninglaagri, mis õnnestus perfektselt. Ja ilmataat oli ka meie poolt.

  • RIIGIKAITSE. Läbisin laskeinstruktori kursuse LIK1, et saaksin tulevikus oma allüksuse väljaõppe läbiviimises abiks olla. Nagu tavaliselt, õppisin õpetamist õppides ka ise oi kui palju juurde.

  • TÖÖ. Eriolukord ehmatas kogu meie kollektiivi kodukontoritesse laiali. Mina sain märtsis-aprillis büroo koroona-eritöögruppi juhtida. Igav just ei olnud. Olude sunnil vahetasin koduse 4G-interneti fiibri vastu, sest videokoosolekud jms, teate ju küll.

  • ÕPPIMINE. LIK1 sai juba mainitud. Ja töö ongi üks suur õppimine.