Äripäev kaevas välja ühe mullu sügisel alguse saanud konflikti, mis on vahepeal kenasti tuure kogunud.

Nimelt saatis Eestis üsna laialt levinud raamatupidamisprogrammi HansaRaama tarnija septembri lõpus oma klientidele kirja, kus teatas http://wlex.lc.ee/test/?act=VÕS#p374"võlaõigusseaduse §-le 374 viidates, et lõpetab neile antud versiooni 4.3 kasutusõiguse 30. septembril 2009. Ma ise ei ole ühtegi HansaRaama litsentsilepingut näinud, aga on täiesti võimalik, et säärane ülesütlemine on JOKK.

See selleks. Aga miks ma HansaRaamat tänan? Ikka sellepärast, et nad andsid mulle väga hea argumendi toetamaks mu väidet, et vaba tarkvara on parem kui mittevaba. Mittevaba äritarkvara (proprietary commercial software) pooldajad kinnitavad, et litsentsi ostmine annab kliendile kindlustunde ja tagab tootjapoolse toe.

Kui mingi vaba tarkvarapaketi arendaja pillid kotti paneb või mõne olemasoleva toote või versiooni toetamise lõpetab, võib igaüks, kel piisavalt oskusi, teadmisi ja huvi, seda edasi arendada. Kui sama juhtub aga äritarkvarapaketiga, mille litsents keelab selle muutmise ja levitamise, ei saa õnnetu kasutaja (legaalselt) enam midagi peale hakata.

Lõpetuseks ka üks pisut provokatsiooniline küsimus: Kas HansaRaama ohvrid (a) lasevad kõrvad longu ja ostavad HR uue versiooni, (b) sülitavad pettunult ja ostavad mõne HR konkurendi programmi litsentsi või (c) moodustavad MTÜ Vaba Raamatupidamistarkvara ning kohandavad mõne vaba paketi (näiteks GnuCash, SQL-Ledger või TurboCash) Eesti keele- ja õigusruumile sobivaks?