Aasta tagasi panin kirja oma uusaastasoovid, et hiljem oleks hea vaadata, kuidas läinud on. Soovisin:

• et põnn käima ja rääkima õpiks — siis me seiklus alles algab — ning terve ja rõõmus oleks
  käib ja jookseb nagu vana mees, saab aru päris keerulistest lausetest (kui tahab) ja räägib omajagu, aga kahjuks on ta eestikeelne sõnavara veel võrdlemisi piiratud; ka tervis ja tuju on üldjoontes korras olnud: hinne “B – väga hea”;
• et lõputöö saaks valmis kirjutatud ja ära kaitstud
  bakalaureusetöö kaitstud hindele A, Juridicasse artikkel kirjutatud, Soraise stipendium saadud ja üliõpilaste teadustööde konkursilt diplom toodud ning kauba peale ka magistriõppesse astutud: hinne “A – suurepärane”;
• et päris oma kodu saaks unistusest kui mitte reaalsuseks, siis vähemalt konkreetseks plaaniks
  konkretiseerunud on vaid krundi omandamise plaan, aga majaga tuleb uuel aastal edasi liikuda: hinne “D – rahuldav”;
• et saaksin töö juures vähemalt korra hakkama enda tarbetuks muutmisega, ehitades parajasti käsiloleva asja nii valmis, et võin järgmise ette võtta
  DevZone Antsule üle antud ja arendustoe kõrval tarkvara sertifitseerimine oma vastutusalasse võetud, kuid organisatsiooniliste piirangute tõttu ei olnud areng nii kiire kui ma seda soovinud oleks: hinne “B – väga hea”;
• ning et saavutaksin oma langevarjurikarjääris uue taseme
  juunikuus sai minust Eesti Langevarjuklubi teine ekspresident, kuid hüppamise osas oleks aasta võinud märksa parem olla: hinne “B – väga hea”.

Kokkuvõttes võib öelda, et 2006 oli väga hea aasta.

2007. aastalt soovin:

• et mul jätkuks piisavalt aega ja energiat oma pere jaoks ning et kogu pere oleks rõõmus ja terve;
• et oma maja saaks kui mitte valmis, siis vähemalt sinnamaale, et valmimistähtaeg on paigas;

  • et saaksin tunda rõõmu tööalasest eneseteostusest ning et mu tiim võiks mind heaks juhiks pidada;

  • et jõuaksin oma magistritöö vähemalt põhiosas valmis kirjutatud;

  • ning et leiaksin langevarjurina “uue hingamise”.