Tag Archive for 'web2.0'

Pole aega blogida :(

Published on 2007-10-17 in eesti keeles. 1 Comment Tags: , , , .

Pea kolm nädalat ei ole ma siia midagi kirjutada jõudnud, nii et need, kes end mu tööde ja tegemistega RSS-i kaudu kursis hoida soovivad, on olnud sunnitud pimeduses kobama.

Aga lühiuudiseid mu töödest-tegemistest-mõtetest ning viiteid netiavarustest leitud lugemist väärivaile asjadele leiavad blogikülastajad lehe paremast servast. Lühiuudiseid aitab vahendada Twitter (lihtne ja mugav “kiirblogimisvahend”, mis muuhulgas võimaldab oma twitterikasutajatest sõprade uudiseid ka otse taskusse tellida) ja veebilinke del.icio.us (lahendus, mis võimaldab mul oma viiteid meelevaldsete võtmesõnadega varustada ning neid soovi korral nii sõprade kui laiema avalikkusega jagada).

Tegelikult pakuvad ka Twitter ja del.icio.us RSS-uudistevoogusid. Ja Flickr, kuhu ma aeg-ajalt fotosid postitan. Ja 110 muud võrguteenust kah. Ükspäev Võtan Kätte™ ja tekitan kõigist minu enda publitseeritavaist allikatest ühe ÜberFeed’i. Selle juures kuluvad marjaks ära Google Reader, Yahoo Pipes või lihtsalt RSS Mix; tulemuse serveerimisel on mõistagi abiks FeedBurner.

Blogs, feeds, and relevance

Published on 2007-07-02 in in English. 3 Comments Tags: , , .

Martin Varsavsky asks if blogs are being rendered irrelevant by RSS feeds. Adrian Cockroft kicks in an interesting idea about lack of comments being the single biggest issue with the feeds. And as I was about to write a longer comment to Martin’s post, I decided to do it here. Enjoy it or skip it, the choice is yours :)

Lack of comments Adrian called the “main issue with RSS readers” is actually a two-edged sword. Quite often, comments are not that interesting, so leaving them out allows me to focus on the bits coming from the source I’ve decided to keep my eyes on. However every now and then I would much appreciate an easy way to selectively turn on comment feeds for a particular post — which is something I haven’t found yet.

Not seeing my sources’ new and ever shinier looks is — to me — a benefit, not a problem. What I’m actually interested in is what you’ve got to say, not in which font or color you like to say it. And having the thoughts from different sources presented to me in a consistent format makes reading a lot easier.

The thing with blogs (and even more with “old-school” news channels including newspapers) is that nearly all of them contain some stuff that is really interesting, and more stuff that is not (at least to me at the time, but it may be to someone else or at another time). Feeds let me focus on what I’m interested in right now, giving me an easy — and timewise inexpensive — way to skip over the stuff that I’m not.

But there are a couple of things that I think bloggers of the feed era (should we call them “feeders”?) have to learn: good and relevant post titles are a must, and if you’re providing a “castrated” feed instead of a full one, then the leads must be even better than the titles.

Elundidoonorlus ja e-kodanikuühiskond

Published on 2007-06-10 in eesti keeles. 1 Comment Tags: , , .

Jaanus Kase tegi ettepaneku panna elundidoonorikaart internetti. Huvitava kokkusattumusena juhtusin eile Kopenhaagenis lennukit oodates täpselt sellesama asja peale mõtlema ning jõudsin mõistagi järeldusele, et info minu keha tagavaraosadeks kasutatavuse kohta peaks olema saadaval netist, mitte istuma minu rahakotis, mille õnnetuse juhtumise päeval puhtjuhuslikult koju võin unustada.

Tõsi, erinevalt Jaanusest ei mõelnud ma e-kodaniku portaalile, mis oleks küll sellele teabele loogiline koht. Miks mitte? Sest hiljutine KAPO aastaraamatu saaga, e-RiigiTeataja jätkuv ja järjekindel suutmatus/soovimatus neile tasuta pakutud wLex-i funktsionaalsus kasutusele võtta, ning mitmed muud säärased asjaolud, on minus tekitanud (loodetavasti eksliku) arvamuse, et Eesti riik (kitsamas, st riigivõimu tähenduses) on e-energiast tühjaks jooksnud või jooksmas. Seepärast kujutasin endale ette mingit kodanikualgatuse korras üles seatavat saiti, kuhu iga elundidoonoriks pürgija võiks vabalt üles riputada oma vastavasisulise digiallkirjastatud avalduse.

Mõistagi oleks “üks ametlik koht” sellise info kättesaadavuse seisukohalt parem kui 100 erinevat pisikest kodanikualgatust. Aga praegune Eesti riigi e-teenuste kontseptsioon ei võimalda kahjuks kodanikke teenuste arendamisesse kaasata. Asju tehakse meil praegu vaid riigihangete korras; kogukondlike algatuste ärakasutamiseks tuleks e-riigi arendust aga juhtida nagu mõnd open source projekti, mille puhul eksisteerib (individuaalne või kollegiaalne) otsustaja, kes talle esitatud paremad täiendused projekti “peamisesse” harusse lülitab.

KAPO, autoriõigus ja avalik teave

Published on 2007-05-25 in eesti keeles. 6 Comments Tags: , , , , , .

Peeter “Pets” Marvet kirjutab, kuidas Kaitsepolitseiameti pressikomissar Irina Mikson põhjendas ameti soovi kaotada netiavarustest elektronkujul KAPO aastaraamat 2006, väites, et raamatu “piraatkoopiate” levitajad rikuvad Kaitsepolitseiameti autoriõigusi.

Jah, kahtlemata on aastaraamatu puhul tegemist teosega autoriõiguse seaduse (AutÕS) mõistes. Autoriõigus aastaraamatule kuulub AutÕS § 31 lg 2 kohaselt Eesti Vabariigile (et KAPO ei ole juriidiline isik, vaid riigiasutus, ei saa autoriõigus KAPOle kuuluda). Autori varalisi õigusi (mille hulka kuuluvad ka õigused teose reprodutseerimisele, levitamisele ja üldsusele kättesaadavaks tegemisele) aastaraamatule teostab AutÕS § 32 lg 6 kohaselt Kaitsepolitseiamet.

Aga siin on üks nüanss.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 kohaselt on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, avalik teave. Seaduse § 4 kohaselt on teabevaldajad kohustatud demokraatliku riigikorralduse tagamiseks tagama igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil juurdepääsu nende valduses olevale teabele.

AvTS § 29 lg 1 ja § 28 lg 1 p 8 kohaselt tuleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded — milleks KAPO aastaraamat 2006 kahtlemata kvalifitseerub — avalikustada veebilehel. AvTS § 29 lg 2 kohaselt võib teavet lisaks veebilehele avalikustada ka muul viisil.

Julgen väita, et Kaitsepolitseiamet on jätnud täitmata oma otseselt seadusest tuleneva kohustuse, ning et autoriõiguse seaduse kasutamine kohustuse täitmatajätmise õigustamiseks on madal ja kahetsusväärne, demonstreerides kõigile ühe Eesti Vabariigi turvalisusele olulisima riigiasutuse e-küündimatust.

KAPO aastaraamat

Published on 2007-05-24 in eesti keeles. 3 Comments Tags: , , , , , .

07.05.07 viitab altexor del.icio.us keskkonnas Oneupweb.com whitepaper’ile “Principles of Crisis Management in a Viral Age“, kus muuhulgas mainitakse, et klassikalise PR-reegli “Ole aus. Ole põhjalik. Ole esimene” asemel tuleb web 2.0 ajastul juhinduda reeglist “Ole aus. Ole põhjalik. Ole kõikjal.”

16.05.07 kirjutab Argo Ideon Eesti Ekspressis Jaak Aaviksoo sõnadele viidates, et Eesti pole valmis kübersõda pidama. Jutt käib peamiselt meie valitsusasutuste vastu suunatud DDOS-rünnakutest.

19.05.07 avaldab Eesti Päevaleht portsu parimaid palasid KAPO aastaraamatust, mis olevat “avalikkusele suunatud teos”.

21-22.05.07 postitab Jaanus Kase aastaraamatu PDF-versiooni koos kommentaaridega oma ajaveebi.

23.05.07 Jaanuse postitusele viitavad Siim Teller ja Peeter “Pets” Marvet.

23.05.07 võetakse Jaanusega “väga viisakalt” ühendust ja palutakse tal oma postituses viidatud materjalid eemaldada. Jaanus teebki nii, asendades ka oma postituse teksti.

23.05.07 märkab Pets, et kodanik Jaanus on talle esitatud viisakat palvet mõistnud, ning avaldab samas kahtlust, kas teised kodanikud ja mittekodanikud sedasama teevad.

23.05.07 kommenteerib sündmusi Markus “Larko” Larkovirta, kes kusagilt netist leitud aastaraamatu failid taas üles riputab.

23.05.07 kirjutab aastaraamatu kujundanud Smile Group’i projektijuht Evely Ventsli Larko ajaveebi kommentaari, kus palub “Kapo nimel” piirata blogi külastajate juurdepääs aastaraamatu failidele, kuna ei aastaraamatu teinud reklaamiagentuur ega nende klient, st KAPO, ei ole andnud Larkole luba selle ülespanekuks.

24.05.07 küsib Larko, kas aastaraamatu ümber toimuv on märk vaikiva ajastu saabumisest või nutikas buzz.

Eelkirjeldatud sündmustele tuginedes pean Jaak Aaviksoole omistatud väitega nõustuma, seda mõnevõrra täpsustades: “Mitmed Eesti riigiasutused pole valmis web 2.0 ajastul kübersõda pidama.” Minus süveneb veendumus, et mistahes katsed avalikkust huvitava teabe levikut jõuga takistada on tänapäeva võrgustatud maailmas läbikukkumisele määratud. Veel enam — need katsed võivad väga kiiresti ja väga valusalt pöörduda katsetajate endi vastu.

Näiteks nii: KAPO aastaraamat 2006.