I’ve always admired the way how a large-scale community-developed open-source project — Ubuntu — can deliver new releases with the predictability and regularity of high-quality clockwork. Every six months, a new version comes out with every fourth one getting polished to LTS (Long Term Support) quality.
Mark Shuttleworth, the SABFDL of Ubuntu, has shared his views and thoughts about why and how to manage the release cycle of complex software products. If you’re interested in the topic, then it’s a good read even if you don’t happen to share his preference to free and open source software.
Ideelaboris on selge sõnaga öeldud, et ID-kaarti ei saa Leopardiga kasutada.
Mina tõmbasin endale VMware Fusion’i ja Ubuntu 7.10 “Gutsy”, lasin Ubuntu VMware all Leopardi all käima, järgisin Ideelabori juhiseid ID-kaardi paaritamiseks Linuxiga ja Voilà! — asi toimis nagu kell.
Tõsi, tuleb tunnistada, et Fusioni eest tuleb maksta. On võimalik, et Q ajab ka asja ära, aga ma pole seda (veel?) proovinud.
Maailma suurima wifi-kogukonna FON asutaja ja tegevjuht Martin Varsavsky saatis oma töötajaile e-kirja, kus teatas, et FON lõpetab Microsofti uute tarkvaralitsentside ostmise ja vanade uuendamise ning palus kõigil esimesel võimalusel Ubuntu Linuxile ümber kolida. Üks väljavõte Martini kirjast (minu tõlge):
“Ubuntut kasutades unustasin arvuti ja sain keskenduda oma tööle. Windowsiga, mis oma kokkujooksmiste ja uimasusega oma olemasolu mulle liigagi sageli meelde tuletas, ei olnud see võimalik. Teine ülemineku põhjus on kokkuhoid. Ubuntu ja kõik selle juurde kuuluv tarkvara on tasuta ning lisaks tarkvarale võimaldab see meil raha säästa ka riistvara arvelt, sest Ubuntu jookseb 2 aasta vanusel arvutil kiiremini kui Vista tuttuuel.”
Omalt poolt lisan siia viite Eesti Ekspressis avaldatud Aare Kirna artiklile “Ära lase oma arvutit üle võtta!“, kus räägitakse (täna ennekõike idapiiri tagant lähtuvatest) IT-ohtudest ning muuhulgas mainitakse Ubuntut kui turvalisemat alternatiivi (piraat)Windowsile.
Läinud neljapäeval tuli välja maailma populaarseima Linuxi, Ubuntu versioon 7.04 koodnimega Feisty Fawn. Tänaseks on see paigaldatud juba 75 protsendile minu kasutuses olevaist arvutitest — isiklik sülearvuti (IBM ThinkPad R51), töine sülearvuti (Lenovo ThinkPad T60) ja töine testmasin (mingi MicroLink). Oma isiklikus infoserveris kasutan endiselt Ubuntu versiooni 6.06 LTS, millele on turvauuendused tagatud vähemalt 2009. aasta keskpaigani.
Lühikokkuvõte: soovitan soojalt. Ning kuna Ubuntu Desktop-CD võimaldab süsteemiga tutvuda ilma katsetaja arvuti kõvakettale midagi kirjutamata, võib seda muretult proovida igaüks — ka Sina, kes sa (ikka veel) Windows’it kasutad. Standardkomplektis on kohe kasutusvalmis veebibrauser Firefox, meiliklient-kalender-kontaktihaldur Evolution ja bürootarkvara pakett OpenOffice.org 2.
Erinevalt Ubuntu varasemaist versioonidest on vaikimisi paigaldatud nii traadiga kui traadita võrguühendusi mugavalt hallata võimaldav Network Manager. Samuti on (sobiva graafikakaardi olemasolul) kohe käivitusvalmis ka uue põlvkonna aknahaldur Compiz, mis võimaldab muuhulgas Mac OS X-ist tuntud ja seni minus kadedust tekitanud Exposé’le sarnaselt akende ja töölaudade vahel liigelda. Flash, Java ja MP3 tugi tekivad, kui anda terminalis käsk sudo apt-get install ubuntu-restricted-extras (enne tuleb System-Administration-Software Sources abil aktiveerida lisaks main ja restricted repositooriumidele ka universe ja multiverse). DVD-filme olen juba pikemat aega eelistanud vaadata mplayer’iga, mis saab kiiresti paigaldatud terminalis antava käsuga sudo apt-get install mplayer. Märkus: Compiz ja videopilt ei ole (vähemalt mu koduläpakal) sõbrad, sestap tuleb filmivaatamise ajaks Compiz välja lülitada.
ID-kaardi töölesaamiseks (kasutan Elioni ID-kaardi stardikomplekti kuuluvat SCR3310 lugejat) kulus Martin Paljaku ideelaboris esitatud juhiste järgi tegutsedes vähem kui 10 minutit.
VMware Server, mida testkeskkondade jooksutamiseks pruugin, ei taha Feisty all lambist käivituda: neil ei ole veel nii uue kerneli jaoks vajalikke mooduleid. Mure lahenes minutitega, kui leidsin Ubuntu foorumist kasutaja handband2 postituse.
Suurimaks probleemiks osutus Compiz’e käimaajamine mu tööläpakal, mis on õnnetul kombel varustatud ATI Radeon x1400 graafikakaardiga. Mõninga googeldamise tagajärjel jõudsin siiski XGL paigaldusjuhisteni, mis kokkuvõttes päeva päästsid 
After several failures and a lot of web browsing, I finally succeeded in installing Windows Vista Business in VMware Server running on Ubuntu 6.10.
At first, I just created a new VMware virtual machine with default settings for guest OS Windows Vista (experimental). Booted it from Vista DVD, answered a couple of questions, entered the product key, started the installation and got as far as “Expanding files (0%)”. On the next morning, the installer was still expanding files at 0% (the process had not crashed, it just failed to do anything useful).
Then, I tried to play with the virtual machine settings. Googling around led me to a configuration with 512 MB RAM, 20 GB IDE HDD, NAT networking, and 1 CPU. Booted from Vista DVD, and ended up exactly where I did before.
Finally, I resorted to a workaround provided in VMware’s Guest Operating System Installation Guide (with regard to Vista beta; I was using the officially released version, though), installed Windows XP Pro into a clean virtual machine, and then upgraded that to Windows Vista without any further major problems.
However, I had to conclude that Vista’s installer is designed by morons — just as those of any previous Windows versions. While all the Linux installers I’ve come across recently ask all necessary questions first, and then allow you to safely go to have a cup of coffee, a lunch, or even sleep, the “geniuses” at Redmond have put a question about whether to allow automatic updates or not somewhere halfway down the installation process. Smart, eh?
