juhuslikud mõtted

EMT teatas, et hakkab kõneaega arvestama mitte sekundi-, vaid minutikaupa. Mõistagi ei ole nende endi avaliku ja ametliku arvamuse kohaselt tegemist hindade tõstmisega. Minu avaliku ja ametliku arvamuse kohaselt tegeleb EMT nii hindade tõstmise kui tarbijate lollitamisega, aga see selleks. Siin teile väike tulevikuennustus:

• Blogijad hakkavad pasundama, et EMT sigatseb.
• Põhivoolu meedia hakkab pasundama, et EMT sigatseb.
• Konkurendid esinevad (mõõdukalt) hukkamõistvate avaldustega, lootuses mõned kliendid EMTilt üle lüüa.
• Mõned kliendid lasevad EMTist jalga. Kliendibaasi põhimass seda ei tee, kuna:
  • ei pane seda muudatust üldse tähele;
  • märkab muudatust, kuid ei hammusta läbi, kuidas neile müts pähe tõmmati;
  • märkab muudatust ja saab aru, et teda lüpstakse, aga ei viitsi midagi ette võtta.
• Konkurendid tulevad välja oma õigustustega sekundipõhisest kõneaja arvestusest loobumisele. Siin on kaks varianti:
  • KAS minnakse üle minutipõhisele arvestusele lähtudes arusaamast “EMT koorib niikuinii, miks meie peaksime olema need lollid, kes raha klientide taskusse jätavad?”;
  • VÕI tullakse välja kuumaksupõhiste “räägi-palju-tahad” pakettidega, esinedes avalikkuse ees eriti innovaatiliste ja kliendi vajadustega arvestavate operaatoritena.

Veidi hiljem saab Edgar Savisaar, Merko Ehitus või Öine Vahtkond hakkama mingi uue seatembuga ning mobiilioperaatorite teema kaob lõplikult nii peavoolumeedia kui blogijate huviorbiidist.

Mis ühendab kiirlaenukontorit, kes kõigis meediakanaleis pidevalt “piiks-piiks ja raha tuleb” kuulutab, ning mainekat krediidiasutust, kes kutsub rahvast oma sääste paigutama kinnitades, et investeerimist võib alustada juba 500 krooniga kuus?

Esmapilgul tundub, et mitte midagi. Esimene meelitab ju lolle mõttetute asjade ostmiseks absurdselt kallist raha ostma, teine aga pakub arukatele inimestele võimalust oma vara inflatsiooni vastu kaitsta. Tegelikult aga on lollid mõlemale mokkamööda, sest kui klient juhtumisi mõtlema ja arvutama hakkab, võivad ahvatlevatena näivad pakkumised üsnagi piinlikkusttekitavasse valgusesse sattuda.

SMS-laenu võtjana ei oska ma mõistlikku inimest ette kujutada, vähehaaval säästjana aga küll. Üks mu kolleeg soovitas raha lihtsalt arvelduskontole koguda, kuni tõsisemate investeerimistoodete juurde siirdumiseks vajalik kuuekohaline summa kokku on tilkunud. Aga teadupärast kipub väga paljudel inimestel arvelduskontol olev raha niisamuti sügelema hakkama kui taskus hoitav.

Hansapangal on olemas duokonto — hoius, kuhu klient võib raha ükskõik kui sageli ja ükskõik millises koguses juurde panna, kuid mille katkestamine enne hoiuse tähtpäeva saabumist tähendaks ilmajäämist teenitud intressist. Samas seab pank hoiust teenindavale arvelduskontole arvelduskrediidi limiidi 90% ulatuses hoiuse summast, mis tähendab, et suuremate ostude tegemise vajaduse tekkides on raha siiski kiiresti — ning “tavalisest” arvelduskrediidist kordades odavamalt — kättesaadav. Intressikaotuse ähvardus aga motiveerib väikesäästjat hoiuse lõpetamise asemel arvelduskrediiti tagasi maksma ja säästmist jätkama.

SEB Eesti Ühispank pakub kogumiskontot, kuhu klient võib samuti ükskõik millal ükskõik kui palju juurde kanda ning kust klient võib millal iganes kuitahes palju raha välja võtta, kuid väljamaksekorralduse teostab pank alles kolm pangapäeva pärast selle saamist. See tähendab, et kui klient on oma jooksva arvelduskonto ja sularaha nulli ajanud, jäävad tal ilmselt mitmedki impulssostud tegemata. Lisaks on kogumiskontot teenindavale arvelduskontole võimalik seada piirsumma, mida ületav saldo kantakse automaatselt kogumiskontole.

Minu sügavalt isikliku arvamuse kohaselt on kahe viimati esitatud näite puhul tegemist sotsiaalselt vastutustundliku pangandusega.

On olemas väikesed valed, suured valed ja statistika.

Õlletootjate Liit väidab, et Eesti per capita alkoholitarbimise näitajad on kõrged tänu turistidele, Konjunktuuriinstituut aga kinnitab, et peamised tinapanijad on ikka kohalikud ise. Kumbki pool esitab oma seisukohtade kaitseks statistilisi andmeid stiilis “56% Eestit väisanud turistidest käivad siin odava ja kvaliteetse alkoholi pärast” ja “turistid tarbivad 8,7% Eestis pruugitavast õllest”.

Konjunktuuriinstituut on valmis treinud hulga graafikuid, kuid kumbki pool ei avalikusta oma uuringutes kasutatud valimite suurusi ega nende moodustamise metoodikat, detailsetest algandmetest rääkimata.

“Siseringi” mittekuuluvatele inimestele jääb valik, kumba tõde pimesi uskuda. Või võimalus võtta uus pudel. Terviseks!

Täna hommikul helistati mulle Hansapangast, et ma võiks kas tagatiseta või siis kinnisvara tagatisel tarbimislaenu võtta. Yeah, right. Natuke hiljem potsatas mu e-postkasti järgmine kiri:

Hansa Kodulaenul on rõõm kutsuda Teid 31. märtsil toimuvale Uue Kodu Päevale. Esmaesitlusele tulevad uued kodud ja autod! Lisaks head laenu- ja liisingupakkumised!

Lugupeetud pankurid! Kaasaskantavaid kodusid pakkuge palun tigudele.