Riigikogu saavad valida ja Riigikogusse kandideerida Eesti kodanikud. Euroopa Parlamenti Eestis alaliselt elavad Euroopa Liidu kodanikud, kohaliku omavalitsuse volikogusid omavalitsusüksuse territooriumil alaliselt elavad isikud. Igal valijal on üks hääl, kusjuures alaealiste laste aktiivset valimisõigust teostavad nende seaduslikud esindajad (vanemad või hooldajad). Passiivne valimisõigus (õigus olla valitud) on ainult täisealistel isikutel, kelle teovõime ei ole piiratud.
Üleriigilistel (Riigikogu, Euroopa Parlament) valimistel on üks üleriigiline valimisringkond, kohalikel valimistel on üks ringkond iga omavalitsusüksuse kohta.
Valija võib anda oma hääle kas konkreetsele kandidaadile (kes võib, kuid ei pruugi kuuluda erakonda või valimisliitu) või mõnele erakonnale või valimisliidule. Valimisliite võivad moodustada nii üksikkandidaadid kui erakonnad. Konkreetsele kandidaadile antud hääled ei ole ülekantavad; kui valituks osutunud kandidaat keeldub valitavasse ametisse astumast, lähevad temale antud hääled raisku. Erakonnale või valimisliidule antud häälte jaotamise konkreetsetele kandidaatidele otsustab vastav erakond või valimisliit pärast hääletustulemuse kinnitamist.
Pärast hääletustulemuse kinnitamist ning erakondadele ja valimisliitudele antud häälte jaotamist järjestatakse kandidaadid saadud häälte alusel ning valitavasse kogusse pääsevad enim hääli kogunud kandidaadid. Juhul, kui viimastel sissepääsejatel ja esimestel väljajääjatel on võrdne arv hääli, jaotatakse allesjäänud mandaadid nende vahel vanuse järjekorras alates vanimast kandidaadist.
———
Mis on selle süsteemi peamised eelised praegu kasutuselolevaga võrreldes?
- Konkreetsele kandidaadile antud häälte mitteülekantavus vähendab oluliselt parteide huvi panna oma nimekirjade etteotsa “peibutusparte”, kes niikuinii ei kavatse valitavasse ametisse astuda.
- Ühe ringkonnaga valimised vähendavad parteiliste poliittehnoloogide võimalusi valimistulemust mõjutada oma kandidaatide “strateegilise” paigutamisega ringkondadesse.
- Valijatel tekib reaalne võimalus otsustada, kes saavad mandaadi. Samas on valijatel võimalus soovi korral oma otsustusõigus erakonnale või valimisliidule delegeerida.
- Lastele valimisõiguse andmise põhjendustest loe Ekspressist (Hvostov 2009).
- Valimisliitude moodustamise vabadus annab sarnaselt mõtlevaile, kuid erakonda moodustada mittesoovivaile isikutele võimaluse “oma” esinduse viimiseks valitavaisse esinduskogudesse — mõistagi tingimusel, et valijad nende ideid toetavad.
- Mandaatide jaotamine saadud häälte arvu alusel on arusaadav valdavale enamusele valijaist. D’Hondti meetodi kohta seda kahjuks öelda ei saa.