5. juulil jõustuvad uued domeenireeglid, mille kohaselt muutuvad .ee domeenid kõigile soovijatele kättesaadavaks. Tõsi, üsna soolase tasu eest. Sama puudutab ka eraisikutele mõeldud .pri.ee domeene, mille kohta on hakatud avaldama teravat kriitikat ning mille vastu on juba korraldatud pikett ja petitsioon.
Piketeerijate kolmest põhiargumendist (Eesti internet muutub ärakolivate või -kaduvate domeenide võrra vaesemaks; tasuta isiklik domeeninimi soodustab veebilehtede loomise oskuste teket; eradomeenid ei konkureeri .ee tippdomeeniga) toetan ma kindlasti esimest ja viimast. Teine väide aga tundub mulle üsna otsitud olema. Oma veebilehti võib igaüks südamerahuga treida mistahes aadressil; minunimi.pri.ee ei ole millegi poolest parem kui minunimi.edicypages.com või minunimi.majutuspakkuja.ee või minunimi.tk.
Aga miks mitte hoopis eesnimi.perenimi.eesti.ee või isikukood.eesti.ee või mõlemad (üksteise aliastena, täpselt samuti, nagu meiliaadressid eesnimi.perenimi@eesti.ee ja isikukood@eesti.ee)? Ma ei näe ühtki reaalset põhjust, miks eesti.ee domeeni omanik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ei võiks seda teha ning ma olen täiesti veendunud, et Eestis leidub registripidajaid, kes oleksid nii valmis kui võimelised vajaliku infrastruktuuri pro bono püsti panema ja käigus hoidma. Ning erinevalt kukimuki.pri.ee tüüpi aadressidest oleksid eesti.ee aadressid ka reaalselt leitavad.
Tegelikult on küsimus selles, kellele on kasulik, et e-Eestis läheksid asjad just selles suunas, kuhu Eesti Interneti SA neid praegu lükata püüab.
P.S. mulle isiklikult ei kuulu ega ole kunagi kuulunud ühtki .ee ega .pri.ee domeeni. Ma kuulun kahte .ee domeeni kasutavasse mittetulundusühingusse ning ühte .ee domeeni kasutavasse mitteformaalsesse ühendusse. Mulle kuulub üks (seni veel) .ee domeeni kasutav osaühing.
Jõulu- ja aastavahetushooajal on eestlaste ja brasiillaste armastatud suhtluskeskkonnas Orkut tohutu populaarsuse omandanud pisike skript, mis võimaldab kasutajal kirjutada samasisuline sõnum kõigi oma sõprade-tuttavate scrapbook’idesse.
Sõnumi lõppu lisatakse automaatselt õpetus, kuidas teate saaja seda skripti ise samal otstarbel pruukida saab. Taaaaa! Veel lamedam võiks olla isikustamata tekstiga trükitud kaartide saatmine, kasutades ümbrikul postmargi asemel templit “otsepostitus”.
Ma saan aru küll, et inimesed ei viitsi igale oma tuttavale eraldi pühadetervitust välja mõedla. Ma ise ka ei viitsi. Ma ei viitsi neid saata kah. Aga kui juba saata, siis võiks vähemasti proovida jätta saajale mulje, et sa oled teda isiklikult meeles pidanud.
Vastutaval kohal töötamisest tulenev stress on ikka päris kole asi.
wLexi järgmine versioon hakkab tasapisi kuju võtma.
Uuel wLexil on vanaga ühist vaid niipalju, et tegemist on veebirakendusega, mis sikutab elektroonilisest Riigi Teatajast kasutaja soovitud õigusakte, teisendab need standardipäraseks (X)HTML-iks ning varustab paragrahvide tasemeni ulatuva sisukorraga. Nii wLexi kasutajaliides kui programmikood aga saavad täies ulatuses nullist uuesti üles ehitatud.
Esilehel saab olema seaduste süstemaatiline kataloog (mille allikas, nagu seaduste tekstidegi puhul, on eRT). Kõigi lehtede ülaservas saab olema otsinguväli, kuhu on võimalik sisestada soovitud akti nime lühend või nimes või tekstis sisalduvaid sõnu ning akti kehtivuse kuupäev. Ning akti sisukord saab olema eraldi keritav (see töötab praegu Firefoxi, Safari ja IE7-ga, kuid mitte IE6-ga).
Uuendatud saab ka akti redaktsioonide võrdleja (kuidas täpselt, on praegu veel ebaselge). Samuti tekib loodetavasti võimalus ametlike lühenditega aktide värskemaid redaktsioone vaadata aadressidelt kujul http://wlex.lc.ee/Lühend#pParagrahvinumber.