Läinud nädala lõpus õnnestus mul ära proovida Estonian Airi uus lennuk. Ei, mitte see kauaoodatud Bombardier, vaid kaugjuhtimisega Saab. Tegemist oli põhimõtteliselt täiesti tavalise Saab 340-ga, mille kokpitis olid nupud-kangid juhtmete küljest lahti ühendatud ja mida piloteeriti Tallinna lennujuhtimistornist raadio teel. Tänu modifikatsioonile saadi lennukisse meeskonna arvelt kaks reisijakohta juurde ning — hurraa! — meie Peeter Karliga saime just need kohad endale.
Ilm oli ilgelt palav ja ma keerasin vasakpoolse küljeakna lahti. See käis muuhulgas vändaga nagu vana kooli sõiduautos. Ainuke kamm oli selles, et ukse sulgemisel jäi vänt istme ja ukse vahele lukku ning otse loomulikult märkasin ma lahtist akent alles siis, kui kokpiti raadio kõlaritest kostis “Estonian blahblahblah, cleared for takeoff on runway 08″.
Esimene mõte oli, et ei tahaks hakata tagapool istuvaid reisijaid ega tornist meid binoklitega jõllitavaid piloote ukse avamisega närvi ajama, aga siis taipasin, et lahtine aken tähendaks paratamatult lämbumist dehermetiseeritud kabiinis. Lennuk hakkas Bravo pealt juba stardirajale keerama; lükkasin ukse irvakile, kerisin akna üles ja jõudsin ukse sulgeda just enne seda, kui mootorid täisvõimsusel tööle läksid.
Kui lennuk rattad kõhtu tõmbas, ütlesin Peeter Karlile, et tegelikult ei olnud nii ilus teha ja olgu ta oma tulevastel lennureisidel ikka hoolikam.
Eesti ajakirjandus pasundab järjest sagedamini sellest, kuidas meie rahvuslikus lennukompaniis on kõik asjad halvasti — lennukid hilinevad ja lähevad katki, majandusseis on sant, inimesed lastakse lahti ja ülejäändu peavad ebainimliku koormusega töötama jne jne jne.
Seni viimase OV-pommitamise avapaugu tegi Eesti Ekspress looga Estonian Airi 66 lendu katkise kütusepaagiga, millele viidates (või viitamata, kes kuidas) ülejäänud meediakanalid üksteist pealkirjade sensatsioonilisusega üle üritavad trumbata.
EE artiklist võib lugeda, et lekke avastasid Estonian Airile hooldusteenust osutava, SAS Gruppi kuuluva aktsiaseltsi Air Maintenance Estonia tehnikud, kes aga andsid sellest hoolimata paberitesse allkirja, et kõik on korras, ning alles 66 lendu hiljem tunnistas teenindusfirma vea avastamise kirjalikult üle ja paak parandati ära.
Huvitav on aga see, et hilisematest meediakajastustest on Air Maintenance Estonia nimi hakanud välja jääma; siin-seal on nimesid nimetamata kirjutatud, et OV ostis hooldusteenust sisse SAS gruppi kuuluvalt aktsiaseltsilt. EPL Online aga saavutas täiesti uue taseme, jättes oma eilses uudises hooldusteenuse sisseostmise fakti kui ebaolulise? ebahuvitava? ebamugava? lihtsalt mainimata.
Ilmselt on kellelgi väga vaja Estonian Air kiiremas korras põhja lasta. Ma ei tea, kas see keegi on huvitatud ettevõtte ostust (heal järjel firmad on teadupärast märksa kallimad kui hinge vaakuvad) või Eesti suurima lennundusettevõtte kasumlikumate liinide ülevõtmisest või on siin mängus mingid muud huvid.
Aga millegi järele siin haiseb. Minu arvates.
Paraplaan oli just üles vintsitud ja köie lahti lasknud ning hüppelennuki uks äsja lahti tehtud, kui raadiost kostis “…taking off runway 15R, tow glider”. Hõikasin raadiosse “…recommend hold position, parachutes open above airfield in 30 seconds” ja keerasin nina supikaussi tagasi. Mootorimüra valjenes, valjenes ja siis äkki vaikis. Sinnapoole vaadates nägin purilennukit paremale keeranud puksiirist möödumas. Hetk hiljem märkasin paraplaani puksiirtrossi pidurdusvarju äsjamaandunud puri- ja puksiirlennuki kohal tuules lehvimas. Hea, et keegi surma ei saanud.
Aga võib-olla ma nägin seda unes.
Läinud juunis olin end Frankfurti lennuväljal Lufthansa Boeing 747 kõhus mõnusasti sisse seadnud, kui kõlaritest kostis tavapärase “Boarding completed” asemel hoopis kapteni palve rahu säilitada ning hetkeline pimendus välja kannatada. Selgus, et lennuk vajas enne starti reboot’i — tõsiasi, mis tekitas meie väikeses IT-inimeste lennuseltskonnas mõistagi elevust.
Tundub aga, et lennukite rebootimine ei olegi nii harvaesinev nähtus. Üks hiljuti mööda Ameerikat lennanud jänki avastas samasuguses olukorras, et teda teenindanud lennufirma kasutas oma lennumeelelahutussüsteemi (in-flight entertainment system) käitamiseks Linuxit.
Muide, kõnealuse lennu eest maksis Microsoft 
Veel pilte…
